Ettevõtlus- ja tehnoloogiaminister Rene Tammisti sõnul peaksime esitama küsimuse #sowhat ehk #jamissiis alati, kui tahame jõuda küsimuse tuumani. „Tahan rääkida 3 teemast: esiteks sugude eristamine tööturul. Täna on meil ikka veel töökohad, mis on mõeldud “naistele” või “meestele”. Ma arvan, et see on probleem 21. sajandil. Võime küsida: ja mis siis? Aga see on probleem, sest mitmekesisus soodustab innovatsiooni, innovatsioon viib arenguni. Teine probleem: pereelu ühendamine tööga. Igal inimestel on õigus võimalusele ühildada töö- ja pereelu. Tihti on valik pere- ja tööelu vahel probleem. Kui ma saan küsida "ja mis siis?," siis on see probleem. Ja kolmandaks tahan rääkida suhtumisest: see on põhjus, mille alusel paljud otsused sünnivad. Võime taas küsida: ja mis siis? Aga mõtleme, kui palju potentsiaali läheb kaduma. Eesti ei ole nii suur, et saaksime ressursse raisata. Kui suur osa ühiskonnast on osadest sektoritest ära lõigatud, on see probleem. Me peame alustama suhtumise muutmisega väga varakult, juba lasteaiast. Ka mina julgustan oma tütreid olema aktiivsed ka näiteks robootika vallas,“ rääkis Rene Tammist.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu esinduse Eestis juht Christer Haglundi sõnul näitavad mitmed uuringud, et mitmekesised ettevõtted on innovaatilisemad ja loomingulisemad, nende turuosa ja kasumlikkus on suuremad. „Me teame, et paljude ettevõtete juhtkond koosneb ainult 40–60aastastest meestest, kel kõigil on sarnane taust. Kui selline on ka Sinu ettevõte, siis tea, et see ei ole kindlasti parim meeskond, mis Sul olla võiks – see ei ole lihtsalt statistiliselt võimalik. Sa saad igale ettetulevale probleemile või uuele ärivõimalusele alati sarnased lahendused. Aga muidugi on hea ja lihtne olla koos inimestega, kellega mõtled ühtemoodi. Aga seda ainult senikaua, kuni seisad kõrvuti võistlejatega, kellel on uued loomingulised lahendused. Siis on mäng läbi!“ rääkis Christer Haglund.
Islandi sotsiaal- ja võrdõiguslikkuse minister Ásmundur Einar Daðasoni sõnul ei tekkinud ka Põhjamaades ja Islandil soolise võrdõiguslikkuse hea seis iseenesest, vaid sellega on tehtud süsteemset tööd aastaid ja töötatakse ka aktiivselt edasi. „Me teame, et soolise palgaerinevuse kaotamiseks ja naiste aktiivseks osalemiseks tööturul peame ületama sugupoolte vahelised sotsiaalsed normid ja stereotüübid, mis on meie ühiskonnas sügavalt juurdunud. Samuti teame, et see võtab aega,“ rääkis Ásmundur Einar Daðason. „Näiteks Islandil on sooline palgaerinevus jätkunud, hoolimata sellest, et alates 1961. aastast on sooline diskrimineerimine palgamaksmisel keelatud seadusega. Üks peamisi põhjuseid, miks see nii on, on see, et väidetavaid palgadiskrimineerimisi on väga raske tõendada, sest ametikohtade tööülesannete kirjeldused on ebaselged ning palgad ja muud tasud on salastatud.“
Kõik need ja veel paljud teised ettekanded on täies mahus järelvaadatavad meie kodulehel.
Loe Põhjamaade Ministrite Nõukogu esinduse direktori Christer Haglundi arvamuslugu Äripäevas.
Vaata ka konverentsi pilte.