Avaliku halduse mobiilsusprogramm aitas Õiguskantsleri Kantseleil teadmisi omandada Islandil ja Rootsis

Kolmapäev, 22 Aprill 2020
Avaliku halduse mobiilsusprogramm aitas Õiguskantsleri Kantseleil teadmisi omandada Islandil ja Rootsis

Põhjamaade ja Eesti koostööpartnerid viisid aastatel 2019–2020 Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammi raames ellu mitu edukat projekti.

Ühest heast näitest kirjutab lähemalt Eesti Vabariigi Õiguskantsleri välissuhete ja arendusjuht Kertti Pilvik.

Projekti põhieesmärk oli suurendada Eesti Õiguskantsleri Kantselei kontrollkäikude osakonna haldusvõimet vanglate ja politseiasutuste järelevalve küsimustes ning parandada üldosakonna tõhusust tugifunktsiooni täitmisel. Lisaks aitas projekt luua häid koostöösuhteid ning isiklikke kontakte Põhjamaade kolleegidega, et jätkata edaspidi konsultatsioone ja koostööd. Et parandada Õiguskantsleri Kantselei töötajatele vajalikke teadmisi ja oskusi, külastasid 2019. aasta sügisel kolm kontrollkäikude osakonna nõunikku Islandi parlamendi ombudsmani kantseleid ning viis üldosakonna töötajat Rootsi parlamendi ombudsmane.

Islandi õppereisil keskenduti peamiselt Islandi parlamendi ombudsmani töömeetoditele vanglate ja politseiasutuste järelevalve küsimustes ning Islandi üldisele vangla- ja karistussüsteemile. Muu hulgas otsisid õiguskantsleri nõunikud vastuseid küsimustele, kuidas leida tasakaal turvalise keskkonna ja vangide suhtlemise tagamise vahel, kas vangid on kohustatud töötama, milline on hariduse ja tehnoloogia roll vangide taasühiskonnastamises ning kuidas on korraldatud vangide taasühiskonnastamine ja kinnipeetavate valvamine ja meditsiiniabi politseiasutustes. Peale parlamendi ombudsmani oli nõunikel hea võimalus külastada Verndi (vangide sotsiaalse rehabilitatsiooni keskus), Stuðlari (13–18-aastastele noortele mõeldud kinnine asutus) ning Hverfisgata politseijaoskonda, vanglate ja kriminaalhoolduse administratsiooni, Hólmsheiði vanglat ning Sogni avavanglat.

Võib öelda, et Islandi kinnipidamisasutuste süsteem erineb Eesti omast märkimisväärselt. Islandil on kinnipidamine kõige äärmuslikum meede ning selle asemel pannakse rõhku kinnipeetavate taasühiskonnastamisele. Ennekõike oli üllatav, kui humaanselt võib kinnipidamine korraldatud olla. Lisaks oli huvitav võrrelda Islandi ombudsmani kontrollkäikude tegemise ja aruandlusmeetodeid õiguskantsleri omadega.

Rootsi õppereisi eesmärk oli õppida Rootsi kolleegide kogemustest haldus- ja tugifunktsioonide korraldamisel ning luua nendega isiklikke kontakte. Õppereisil keskenduti Rootsi avaliku teenistuse üldkorraldusele, uute andmekaitsenõuete (isikuandmete kaitse üldmääruse) praktilisele rakendamisele, dokumendihaldusele ja arhiveerimisele, personalihaldusele (sh värbamisele ja töötajate valimisele, inimeste motiveerimisele ning areneva töökeskkonna loomisele), sisekoostöö ja -suhtluse (sh infosüsteemide ja digisuhtluse) korraldamisele, meediaga suhtlemisele, põhiseadusliku asutuse loomisele ja selle maine kujundamisele, selgele keelekasutusele ja keeletoimetaja rollile, rahvusvahelistest kokkulepetest (nt puuetega inimeste õiguste konventsioon ja riikliku inimõiguste kaitse ja edendamise asutus) tulenevate ülesannete haldamisele ja toetamisele, raamatupidamisele ja eelarve koostamisele, teabevahetusele ning koostööle teiste agentuuride ja kodanikuühiskonnaga. Lisaks korraldasid Rootsi parlamendi ombudsmani nõunikud kasulikud kohtumised Rootsi õiguskantsleriga, Rootsi riigiteenistujate agentuuri (SAGE), digivalitsemise agentuuri (DIGG) ning Rootsi avaliku juhtimise agentuuriga.

Võib öelda, et Eesti avalik teenistus on paljudes valdkondades (eriti digilahenduste alal) Rootsi omast arenenum, kuid teisalt paistab, et Rootsis on avaliku teenistuse korraldus paremini läbi mõeldud. Lisaks suhtutakse Rootsis avaliku teenistuse tegevuse kohta käiva teabe avalikustamisse palju vabamalt, olgugi et mõlemas riigis kehtib isikuandmete kaitse üldmäärus. Näiteks on Rootsi parlamendi ombudsmanil leping uudisteagentuuriga, millele edastatakse viivitamatult kõik ombudsmanile saadetud kaebused. Enne uudiste avaldamist eemaldatakse vaid kõige tundlikumad andmed, kuid üldiselt on kogu avaldustes sisalduv teave avalik.

Projekti tulemusena avardati vastastikku kasulikke teadmisi mitmel halduslikul tasandil, vahetati avaliku halduse häid tavasid ning edendati standardite ühtlustamist ja tihedamat sektoriülest koostööd. Põhjamaade ombudsmanidega loodud tihedad suhted panevad hea aluse tulevastele ühisprojektidele ja edasisele koostööle. Projektis osalejad otsustasid jätkata regulaarsete konsultatsioonide ja kohtumiste korraldamist.

Õppereisid andsid väärtusliku võimaluse õppida üksteise asjakohastest kogemustest ning arutleda heade tavade üle. Loodetavasti loovad õppereisid aluse ka edasisteks koostööprojektideks ja paremaks teabevahetuseks isiklike kontaktide kaudu. Õiguskantsleri nõunike ning Põhjamaade koostööpartnerite töötajate tagasiside on olnud väga positiivne. Õppereisid aitavad luua tihedaid isiklikke suhteid, mis on tulevasele koostööle suuresti kasuks. See on ainulaadne toetuskava, mis soodustab ja säilitab institutsioonidevahelisi koostöösuhteid.

 

Loe programmi kohta lähemalt.


Kontakt

Angelika Lebedev JanaLaigo 720x540

Angelika Lebedev

kommunikatsiooninõunik

tel. +372 627 3100
mob: +372 5564 8008
e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

NB! Loe värskemaid uudiseid Põhjalast
Põhjamaade Ministrite Nõukogu kodulehelt
!

Telli uudiskiri

  • Uudised
  • Sündmused
  • Toetuste tähtajad
  • Uurimisraportid