Soome peaminister Sanna Marin esitles Soome Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistumise programmi Helsingist virtuaalkohtumisel Põhjamaade Nõukogu presiidiumiga. Pandeemia on tekitanud koostööle uusi takistusi. Näiteks on iga-aastasest istungjärgust saanud hulk digikoosolekuid.
„Pandeemia lihtsalt ilmestab tõsiasja, et me ei suuda ülemaailmseid probleeme lahendada üksinda,“ ütles Marin. „On mõistlik otsida viise, kuidas saaks tulevasteks kriisideks valmistuda ühiselt. Seetõttu soovib Soome muu hulgas tõhustada varustuskindlusega seotud koostööd.“
Keskendumine uute ja vanade liikumisvabadust piiravate takistuste kaotamisele
Pandeemia üks tagajärgi on olnud piirkonnas kehtestatud liikumisvabaduse piirangud. Piirid on suletud, töölähetused raskendatud ja pereliikmed ei ole saanud üksteist näha. Lisaks on pikalt välismaal kaugtöö tegemine põhjustanud pendeltöötajatele maksumuresid.
„Järgmisel aastal on esmatähtis pingutada selle nimel, et ületada ja vältida nii uusi kui ka juba tuvastatud takistusi, mis piiravad liikumisvabadust,“ ütles Soome Põhjamaade koostööminister Thomas Blomqvist.
Liikumisvabadusega seotud jõupingutustest tulenevalt algatatakse järgmisel aastal uurimisprojekt, mis käsitleb koroonapandeemia ajal kehtestatud Põhjamaade-vaheliste sisenemispiirangute sotsiaalseid tagajärgi.
Blomqvist tõstab esile digitaliseerimisvaldkonnas tehtud koostööd
„Kui hakkame pärast kriisi oma majandust üles ehitama peame Põhjamaade potentsiaali ära kasutama. Meie uuenduslikud digilahendused soodustavad Põhjamaade piirkonna liikumisvabadust ning hõlbustavad igapäevast piiriületust,“ sõnas ta.
Kestlikkus on üks keskseid teemasid peaministri visioonis Põhjamaade koostööst ja see ilmneb kogu Soome eesistumise programmis, näiteks kliimameetmete rõhutamises.
„Meie põhjamaine heaolumudel toetab sotsiaalselt õiglast üleminekut süsinikuneutraalsusele,“ ütles Marin.
Soome soovib edendada biotoorainepõhist ringmajandust muu hulgas sellega, et arendab ehitustööstuses ringmajanduseks vajalike oskuste võrgustikku. Praegu kasutab tööstus umbes poole maailma loodusvaradest ja põhjustab suure osa süsinikdioksiidi heitkogusest. Veel üks esmatähtis valupunkt on elurikkuse kadumise peatamine.
Ahvenamaa omavalitsus tähistab 2021.–2022. aastal oma sajandat aastapäeva. Soome eesistumise ajal pööratakse eritähelepanu Ahvenamaa, Fääri saarte ja Gröönimaa osalemisele Põhjamaade koostöös ning sellele, kuidas see tugevdab Põhjamaade demokraatlikku kestlikkust. Soome ja Ahvenamaa valitsus ning Põhjamaade Ministrite Nõukogu korraldavad 2021. aasta sügisel sel teemal rahvusvahelise konverentsi.
„Meie roll annab Põhjamaade lõimumisele uue mõõtme ja tugevdab seda, olles ka rahvusvahelisest vaatepunktist huvipakkuv,“ ütles Ahvenamaa maanõunik Veronica Thörnroos.