Andra Heinat: „Unustame tihtipeale, kui palju noorte silmad näevad ja kui vahetult nad maailma tajuvad“

Esmaspäev, 08 Märts 2021
Andra Heinat Andra Heinat Foto: Kertu Kärk

Sel aastal tähistab Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) esindus Eestis oma 30. aastapäeva. Eesti kontor avati 30. jaanuaril 1991. aastal ning sellest saati on see toetanud Eesti riiki põhjamaiste väärtuste omaksvõtmisel ning aidanud kaasa Põhja- ja Baltimaade ametnike, ekspertide, loomeinimeste jne koostööle. Samas poleks see kõik võimalik inimesteta, kes PMNis töötavad. Seetõttu otsustasime oma 30. aastapäeva puhul käivitada artiklisarja, kus tutvustame neid särasilmseid inimesi, kes oma teadmiste ja hingega Põhjamaade Ministrite Nõukogu töösse panustavad.

Saage tuttavaks, Andra Heinat, kultuuri- ja noorteprojektide nõunik!

Praktikandist täieõiguslikuks töötajaks

Andra esimene kokkupuude PMNi Eesti esindusega oli 2013. aastal, kui ta alustas referent-toimetaja praktikat tollase kultuurinõuniku Eha Vaini juures. Eha juhendamisel osales ta ka esimese Põhja- ja Baltimaade kirjandusfoorumi „Rahvuskirjandus 21. sajandil: sisse- ja väljavaated“ korraldamisel. „Kuna koostöö sujus hästi, praktika oli meeletult põnev ning kolleegid imemeeldivad, haarasin võimalusest kinni ning olin abiks ka samal aastal Käsmus toimunud loovusfoorumi, loomemajandussarja Nordic Look ja 2014. aastal kirjandusfoorumi korraldamisel,“ meenutab Andra.

2014. aasta teises pooles tulid Andra ellu uued tuuled ning ta sattus tööle hoopis Tallinna Lennujaama, kuid soov PMNi esinduses töötada jäi endiselt tema südamesse. Neli aastat hiljem läks see soov täide ̶ 2018. aastal naasis Andra PMNi, et olla abiks kommunikatsiooninõunikule ning tegeleda loomemajandusprojektidega. 2020. aasta oktoobrist hakkas ta ainuisikuliselt vastutama kultuuri- ja noorteprojektide eest. „Eha Vain jättis mulle täita suured kingad, aga olen selleks proovikiviks valmis,“ lubab Andra.

Töö Põhjamaade Ministrite Nõukogus on andnud Andrale palju uusi kogemusi ning laiendanud tema silmaringi: „Kuigi eestlasena tunnen end põhjamaise inimesena ja mulle tundub, et meil tõepoolest ongi põhjamaalastega palju ühist, leidub ka tuttavas alati midagi põnevat, mida avastada. Olen saanud mõtteid vahetada mitmete inspireerivate inimestega, pidanud põnevaid arutelusid oma toredate kolleegide, kirjanike, kunstnike, arvamusliidrite ja paljude teistega.“

Põhjamaade kirjandus ja kirjanikud Baltimaadesse

Andra projektidest kõige pikema ajalooga on Põhjamaade kirjanduse nädal, mida raamatukogud ja Põhjala Ühing on korraldanud juba 1997. aastast. See toimub iga aasta novembri teisel nädalal, mille vältel loetakse üle terve Põhjala ja Baltikumi, alates Gröönimaast ja lõpetades Leeduga, täpselt samu raamatuid. Teine suur ja edukas projekt on kultuurivahetusprogramm „Nordic Writers Crossing Borders“, mille käigus külastavad Põhjamaade kirjanikud Balti riike, et tutvustada oma teoseid ja Põhjala kultuuri ning korraldada töötubasid. Tänaseks on tänu programmile Balti riike külastanud juba mitukümmend autorit, teiste seas ka Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinna saajad, nagu hinnatud Taani-Norra kirjanik Kim Leine, Põhjamaade üks silmapaistvamaid lasteraamatute illustraatoreid Linda Bondestam ning Taani krimkade kuningaks tituleeritud Michael Katz Krefeld. Andra sõnul on ka sel aastal plaanis mõned põhjamaade autorite külastused. Et teada saada, kes, kus ja millal, tuleb jälgida meie veebilehte või Facebooki.

Loovatest noortest saavad alguse uudsed lahendusedDSC00094

Andra töö on väga põnev ja mitmekülgne ning talle südamelähedasi projekte on olnud palju. Üks meeldejäävamaid on olnud noorte loovkirjutamise laager, mis toimus 2019. aastal Kihnus. Väikesele Eesti saarele kogunes kokku 30 noort Eestist, Lätist, Leedust ja Ahvenamaalt, et võtta osa esimesest Põhja- ja Baltimaade loovkirjutamise laagrist. Laagri peamine juhendaja oli Caroline Ørsum Taani Noorte loovkirjutamise koolist (Forfatterskolen for Unge).

 

„Oli tore näha, kui intensiivselt ja süvenenult noored kirjutasid. Projekti viimasel päeval kogunesime kõik lõkke äärde ning noored kandsid oma loomingu ette. Kirjutusi oli seinast seina: kes kirjutas fantaasiamaailmast, kes omaenda kogemustest. Saime naerda lõbusate seikade üle, tunda kaasa südamevalule, näha maailma läbi noorte silmade. Unustame tihtipeale, kui palju noorte silmad näevad ja kui vahetult nad maailma tajuvad,“ meenutab Andra.

Rõõmu tegi ka see, et osalejate tagasiside oli ülevoolavalt positiivne ning rahvusvahelisel projektil osalemine laiendas noorte silmaringi ja arendas nende loovust. „Just loovatest ideedest ja isiksustest saavad alguse uudsed lahendused, seetõttu on mul hea meel, et projekt jätkus ka 2020. aastal, mil 30 noort tulid kokku kirjutama Jurmalas, Lätis. Loodame, et olukord paraneb ning saame ka sel aastal sarnase projekti ette võtta,“ ütleb Andra lootusrikkalt.

Sel, 2021. aastal on Andral plaanis tuua Eestisse põnevaid Põhjamaade autoreid, tutvustada huvilistele Põhjala filme ja kunsti. Aasta teises pooles on põhitähelepanu lastekirjandusel. „Loodetavasti saame siis kutsuda huvilisi Eesti Lastekirjanduse Keskusesse, kus saab olema täielik raamatuuputus. Samuti soovime tutvustada Baltimaade laste- ja noortekirjandust Myrini lastekirjanduse festivalil Islandil,“ räägib Andra tulevikuplaanidest.

Lagom – tasakaalus elu

Erinevaid projekte korraldades ning paljude inimestega suheldes ei tohi ära unustada ka põhjamaiseid väärtuseid. Andra sõnul on tema igapäevaelus tähtsal kohal usaldus, mida nimetatakse muide ka Põhjamaade kullaks. „Ma usun, et ükski inimene ei tea absoluutselt kõike ning ei saa kõike kontrollida. Kui proovime alati üksi pusida ning ei usalda teisi enda ümber, võime kiirelt läbi põleda,“ usub Andra. Samuti on ta PMNis töötades hakanud rohkem tähelepanu pöörama lagomile, Rootsi ja Norra elufilosoofiale tasakaalust, mis eesti keelde tõlgituna tähendab „täpselt paras kogus“. Lagomi järgi on elu kui kujuteldav kaal, mis peab alati olema tasakaalus: ei liiga vähe ega liiga palju, vaid parasjagu. Lagomi mõtteviis püüab eemaldada selle stressi, mida me ise endale tekitame, et hoida kaalukausid alati tasakaalus. Lagomist on lähemalt kirjutanud näiteks Linnea Dunne, Niki Brantmark ja Elisabeth Carlsson. 

 Andra nõjatumas Tallinna vanalinnas käsipuule

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Põhjamaade kultuur kodus kaasas

Lisaks tööle sisustab Põhjamaade kultuur ka Andra vaba aega. Näiteks eelmisel aastal avastas ta tänu Eurovisioonile enda jaoks Islandi muusiku Daði Freyri, kes paneb jala tatsuma ja toob naeratuse näole. Samuti leiab Andra lemmikute playlistist mitmeid Fever Ray ja Lykke Li lugusid. Lisaks meeldib talle vabal ajal lugeda, katsetada uusi retsepte ja mängida lauamänge. Andra sõnul on ta ka suur stand-upi fänn ja käib tihti avatud mikri õhtutel.


Kodukontorisse jäädes hakkas Andra oma elukaaslasega osa võtma fredagsmys’i traditsioonist. Fredagsmys on rootsikeelne väljend, mis koosneb kahest sõnast, „fredag” (reede) ja „mys” (hubane) ning tähendab traditsiooni reedel sõprade või perega koos olla ja lõõgastavat õhtut nautida. „Igal reedel me kas teeme ise õhtusöögi või tellime endale midagi eriti maitsvat süüa ning vaatame mõnda head filmi. See on vaikne ja rahulik aeg iseendale, et unustada töö ja argipäeva mured ning lihtsalt lõõgastuda. Soovitan soojalt!“


Kontakt

1200px Flag of the Nordic Council 2016

Kertu Kärk

Kommunikatsiooninõunik

tel. +372 627 3100
mob: +372 5691 5287
e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

NB! Loe värskemaid uudiseid Põhjalast
Põhjamaade Ministrite Nõukogu kodulehelt
!

Telli uudiskiri

  • Uudised
  • Sündmused
  • Toetuste tähtajad
  • Uurimisraportid