Dan Mikkin: „Teenusedisaini üks olulisimaid komponente on kultuur”

Kolmapäev, 12 Mai 2021

14.-16. mail toimub Garage48 Narva kogukonna häkaton, mille eesmärk hoolivam kogukond, inimkesksem linnaruum ning üldiselt keskkonnasõbralikum ja ettevõtlikum Narva ning Ida-Virumaa. Häkatonil soovitakse läbi tiimitöö, koos mõtlemise ja -töötamise arendada ning julgustada erinevate teenuste ja toodete, algatuste, ürituste, tegevuste, organisatsioonide, äriideede ja -süsteemide ning kontseptsioonide loomist. Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) Eesti esindus on Narva häkatoni koostööpartner.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindus on aastaid tegelenud loomemajanduse valdkonna, sh disaini, arendamisega Eestis ja korraldanud Põhja-ja Baltimaade ühiseid koostööprojekte.Kui Garage48 Narva häkatoni korraldajad pöördusid meie digitaliseerimise ja loomemajanduse nõuniku Grete Kodi poole sooviga leida ürituse teemakategooriatele – linnaruum, kogukond, rohepööre ja ettevõtlus – Põhjamaadega seotud mentoreid, oli esimene valik väga lihtne ning Grete pakkus välja PMNi säästva arengu nõuniku Madis Tilga. Samas oli Grete seisukohal, et häkaton vajaks kindlasti ka inimest, kes tunneks e-teenuste ja disainmõtlemise valdkonda. Seetõttu võttis ta ühendust Dan Mikkiniga, teenusedisainibüroo Brand Manuali ühe asutajaliikmega, kelle Garage 48 tiim avasüli vastu võttis ning disainimise ja brändimise mentoriks kutsus.

Palusime Dani oma kontorisse vestlema teenusedisainist, Eesti avaliku sektori e-teenustest, Põhjamaadest ning tema ootustest seoses eelseisva häkatoniga.

Grete Kodi

Kui ettevõttel on kliendid, on tal vaja teenusedisaini

Uurisime Danilt alustuseks, mis on teenusedisain ja milleks seda vaja on. „Teenusedisain vaatleb ettevõtet ja tema tooteid või teenuseid kasutaja pilguga ning uurib, kas need üldse toimivad ning kas neid saab paremaks teha,“ selgitab Dan. Tema sõnul on igal klientidega ettevõttel vaja teenusedisaini, sest ükski toode või teenus ei ela eraldiseisvalt oma elu, vaid suhestub alati inimestega. See on nii ka B2B ehk siis teise ettevõttega äri tegevate ettevõtete puhul. „Pole võimalik olukord, kus firma suhtleb firmaga. Igas firmas töötavad ju inimesed, kes teise firma esindajatega suhtlevad. Seetõttu tuleb alati aru saada, kellega sa räägid, mis teda motiveerib, mida ta tegelikult vajab ja mis sinu jutus temas täielikku vastumeelsust tekitab,“ jätkab Dan. Teenusedisain aitab kõik need aspektid omavahel kokku viia ning tegeleb selle protsessi käigus ka tihti tootearendusega.

Erinevalt näiteks ruumidisainist, kus valitsevad erinevad trendid ja moesuunad, on teenusedisainis oluline leida eristuv lähenemine. „Teenusedisain on väga olukorrapõhine. Ühest küljest on loomulikult olemas mingid universaalsed tõed, inimeste ürgsed mehhanismid, mis tuleb ära tabada või lahendada. Teisest küljest ei saa kahele kliendile täpset sama lahendust pakkuda, muidu poleks ju vahet, kelle teenuseid kasutada. Inimesed on erinevad ja iga toode või teenus ei saa kõigile meeldida. Tuleb selgusele jõuda, keda soovid kõnetada ja oma fänniks saada, ning vastavalt sellele disainida ka oma teenus.“
Danile meeldib disaini juures tõsiasi, et see paneb asjad toimima. Esteetika, mis on omane näiteks sisekujundusele, on puhas lisandväärtus. Samas aitab esteetika sageli asjadel paremini toimida, sest tänu oma atraktiivsusele kõnetab see inimesi paremini. Siiski rõhutab Dan, et ilu pole disaini eesmärk omaette. Lihtsalt toimivad asjad on tihtipeale ilusad.

Dan Mikkin

Teenusedisainis on kultuur trendidest olulisem

Lisaks tuleb rõhutada, et disaini puhul on trendidest märksa olulisem kultuur. On olemas teatud universaalselt toimivad põhimõtted ning samas ka kultuuripõhised mehhanismid: kuidas me oleme harjunud asju tegema ning milliste põhimõtetega oleme üles kasvanud. Dan meenutab, et on korra Soomes sellega kõrvetada saanud, kui läks sinna Eestis ja Lätis populaarse jaemüügikontseptsiooniga nö mütsiga lööma. „Aga Soomes on hoopis teised harjumused. Nad isegi ei vaadanud sinnapoole, kus meie klient oma sildiga seisis ja neid ootas,“ naerab Dan tagantjärele. Järgmisel korral ta enam seda viga korrata ei soovinud ning tegi nii põhjalikud uuringud kui karantiinitingimustes võimalik.

„Olen teinud mitmeid jaekaubanduskontseptsioone näiteks Venemaal ning seetõttu seal palju käinud. Samas see, et ma räägin vabalt vene keelt, ei tähenda, et saan aru, mis ühte Moskva või Peterburgi elanikku käivitab või kuidas ta on harjunud asju tegema. Seetõttu käisimegi kolleeg Anton Ossipovskiga päevast-päeva erinevates poodides ning vestlesime inimestega, et mõista, milline on nende elu, millised nende harjumused ja murekohad või nipid, mis aitavad asju lahendada,“ räägib Dan.

Kopeeri hästitoimivast lahendusest nii palju kui võimalik

Nagu igasuguse äritegevuse puhul on ka disainis oluline kopeerida just täpselt nii palju kui võimalik. „Kui sul tuleb suurepärane idee, siis ei pea sa seda iga kord nullist ehitama hakkama. Tuleb endale selgelt teadvustada, millised asjad on ülekantavad ja millised on muutujad. Kultuur on teenusedisainis päris oluline muutuja,“ lisab Dan.

Uurime, kas praegu väga suure tähelepanu all olevast Narva Kreenholmist võiks saada Telliskivi Loomelinnakule sarnane kultuuri-, meelelahutus- ja innovatsioonikeskus. Dani arvates on see võimalus olemas ning tema sõnul pole mõtet iga kord jalgratast leiutada: „Tihti on täiesti okei aluseks võtta ka juba toimiv lahendus, aga seda vaid sellisel juhul, kui lisad sellele oma väärtuse, mingi eristuva komponendi. Midagi tuimalt maha kopeerides näeb see esiteks välja nagu plagiaat ning teiseks ka ei toimi, sest sa pole seda oma teenuse, tingimuste ja sihtrühmaga kohandanud. Kreenholmi suurim väljakutse on saada kohale inimesed väljastpoolt, olgu need siis ülejäänud Eestist, Venemaalt või mujalt maailmast.“

Uurimine on üks oluline osa teenusedisaini protsessist - tuleb uurida nii kasutajaid kui ka toimivaid mudeleid. Tuleb olla piisavalt nutikas, et aru saada, mis ka sinu toote või teenuse puhul toimiks, ja mis asjad on konkreetsele turule või olukorrale eriomased. Dani sõnul tuleb palju prototüüpida ja läbi mängida ning ammutada nii palju kogemusi kui vähegi võimalik: „Õpi teiste vigadest. Ise vigu teha on väga okei, aga kui sa oled eriti nutikas, siis õpid teiste vigadest.“

 

E-stonia on meid ära hellitanud

Dan MikkinRääkides Eesti avaliku sektori teenustest, arvab Dan, et oleme Eestis mõnes mõttes ära hellitatud sellega, kui hästi meil Eestis asjad toimivad: „Paljud, kes on viibinud pikalt Lõuna-Euroopas, ütlevad, et me ei kujuta üldse ette, kui mugav meil on. Meie riik on hästi teenusekeskne, mis aga ei tähenda seda, et poleks arenguruumi.“ Dani sõnul töötavad meie e-teenused hästi siis, kui oleme nendega juba tuttavad. Samas kui mingi teema puhul tuleb tavapärasest rutiinist kõrvale kalduda või uut asja käima lükata, on olukord veidi keerulisem.

Uurime, kui palju avalikus sektoris üldse teenusedisaini peale mõeldakse ja disainereid kaasatakse. Dani väitel ei nimetata seda enamikel juhtudel teenusedisainiks, kuid kuna avalike teenuste eesmärk on, et kasutajad saaksid teatud teenustega ise hakkama või suhtlus oleks võimalikult sujuv, tuleb nende väljatöötamisel tegeleda ka teenusedisainiga. Tema hinnangul on Eesti riigi suhtumine väga pragmaatiline: e-teenused soovitakse muuta kodaniku jaoks võimalikult mugavaks, sest mida rohkem inimesed ise ära teevad ja mida sujuvam on protsess, seda tõhusam on e-riik.

Dani sõnul on Eesti riigiasutustes palju õhinapõhiseid algatusi, mis soovivad kaaskodanike elu paremaks muuta. Igas ministeeriumis töötab inimesi, kes teevad oma tööd südamega, võtavad ette olulisi asju ja viivad sisse muutuseid. Teenuste väljatöötamise kaasatakse üha enam disainereid. Lisaks on olemas Avaliku Sektori Innovatsioonitiim, mille koostamise juures Dan ka ise oli ning aitas sinna inimesi valida. Tegemist on ministeeriumite ülese disainerite grupiga, kelle ülesanne on muuta Eesti avalikke teenuseid koostöös ministeeriumite ja allasutustega kasutajasõbralikumaks ja inimkesksemaks.

Põhjamaades tehakse asju nii nagu sadu aastaid tehtud

Grete KodiPõhjamaad on tuntud oma kõrge disainiteadlikkuse poolest ning Brand Manualil, kust Dan hetkel küll lahkumas on, oli filiaal ka Stockholmis. Dan nendib, et kuigi Skandinaavia on tunduvalt arenenum kui Kesk- ja Lõuna-Euroopa, siis on mitmete teenuste osas arenguruumi veel piisavalt: „Rootsi on vana ja stabiilne riik, mistõttu on neil paljud asjad väga paika loksunud. Ühest küljest on nad väga maailmale avatud, mitmes valdkonnas maailmas juhtival kohal või suunanäitajad. Teisalt aga teevad nad asju nii, nagu on sadu aastaid teinud.“

Lisaks on Dani sõnul raske ka nö väljastpoolt tulijal Rootsis läbi lüüa. Kui Eestis on iga inimene kahe-kolme käesurumise kaugusel ning oma head ideed paarile eestlasele tutvustades võid paari aasta pärast üle riigi tuntud olla, siis Rootsis see nii ei ole. „Sa võid Rootsis väga aktiivselt kontakte luua, kuid heal juhul saadki vaid selles väikeses ringkonnas tuntuks. Meie enda kogemuse kohaselt oli Rootsis ainus võimalus kanda kinnitada koos rootslastega ning meie sealne büroo oli valdavalt ka rootslastega mehitatud. Samas meie know how ja sisulise töö sisend tuli Eestist.“

Narvas on energia

Eelseisva Garage48 Narva kogukonna häkatoni suhtes on Danil kõrged ootused: „Ma ootan energiat. Olen kindel, et saan sealt uusi ideid, uusi mõtteviise ja teistmoodi lähenemist, just seda, mis on Garage 48 omane.“ Dan on teinud Narvas mitmeid projekte ning märganud sealsete inimeste meeletut sisemist põlemist, energiat ja õhinapõhisust. Näiteks ka tema väga hea kolleeg, Anton Ossipovski, võiks oma andeid ja teadmiseid rakendada kasvõi Tallinnas või Peterburgis, kuid olles suur Narva patrioot, näeb ta linnas suurt potentsiaali ning on otsustanud oma energia sinna panustada. Narva linna vajaduste teemal Dan puusalt tulistada ei soovi, sest nagu ta on korduvalt rõhutanud, on disaini esimene etapp alati uurimistöö. Soovime talle tulevaseks nädalavahetuseks uuenduslikke ideid, suurepärast sünergiat ja pulbitsevat energiavoogu!

Dan Mikkin

NB! Häkatonile on võimalik oma tiimiga registreeruda kuni 14. maini: https://eventornado.com/event/G48-Narva?#home

Garage48 Narva kogukonnahäkaton toimub täielikult läbi interneti. Häkatoni avamist ja auhinnatseremooniat on kõigil huvilistel võimalik jälgida Facebookis: https://fb.me/e/2c1o417JC


Kontakt

1200px Flag of the Nordic Council 2016

Kertu Kärk

Kommunikatsiooninõunik

tel. +372 627 3100
mob: +372 5691 5287
e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

NB! Loe värskemaid uudiseid Põhjalast
Põhjamaade Ministrite Nõukogu kodulehelt
!

Telli uudiskiri

  • Uudised
  • Sündmused
  • Toetuste tähtajad
  • Uurimisraportid