Põhja- ja Baltimaades kimbutavad roheüleminekut poliitilised probleemid

Neljapäev, 23 September 2021

Rohemajandust, mis toetub digitaalsele innovatsioonile, peetakse üha enam peamiseks mõjuteguriks kliimamuutuste, jätkusuutliku kasvu, terviseküsimuste ja mitme veelgi kriitilisema ühiskondliku probleemiga tegelemisel. See kehtib iseäranis Põhjamaade ja Balti riikide puhul. Ühe uue aruande kohaselt on poliitikas aga ilmselge mahajäämus, mis osutab roheüleminekut edendava ja digitaalsele innovatsioonile keskenduva riikliku poliitika üldisele vähesele integreerimisele. Põhja- ja Baltimaade piirkonna poliitikakujundajatel on aeg seda mõista ning tegutsema asuda, kirjutab mõttekoja Mandag Morgen projektijuht Christian Ingemann.

Kiiresti arenev tehnoloogia, nagu tehisintellekt, masinõpe, plokiahel ja asjade internet – kui nimetada kõige silmapaistvamaid näiteid –, on jätnud esialgsed mullitsüklid kaugele selja taha. See pakub nüüd eri sektorites päriselulisi lahendusi ja vähendab seejuures CO2 heidet. Tempot tuleb aga tõsta. Nagu on selgitatud valitsustevahelise kliimamuutuste rühma viimases aruandes, ei ole ülemineku kiirusel ja ulatusel ajaloolist pretsedenti. Õige poliitikaga saab eemaldada tõkked, kasutada ressursse paremini ära ning pakkuda ettevõtetele, teaduritele ja avalikele asutustele ajendeid koostööks. Lühidalt öeldes võib uuendusliku poliitikakujundamise panus olla otsustava tähtsusega.

„Digitaalse roheülemineku võimaldamine“ („Enabling the Digital Green Transition“) on Põhjamaade Ministrite Nõukogu tellitud uus uuring, mida korraldab Kopenhaagenis asuva mõttekoja Mandag Morgen juhitud konsortsium. Selle tulemusel antakse hulk teaduspõhiseid soovitusi poliitika uuendamiseks. Kõigi soovituste puhul on kesksel kohal uue tehnoloogia integreerimine ja kohustus seda kasutada, et kujundada jätkusuutlikumat ühiskonda, ning väärtus, mida luuakse õige meelelaadi ja tuleviku vajadustele kohandatud poliitikaga. Luues stiimuleid digitaalse rohelise innovatsiooni edendamiseks sektorite, regioonide ja riikide vahelise koostöö abil, suudame näidata tõelist majandus- ja keskkonnaalast lisaväärtust ettevõtete, ametiasutuste ja kodanike jaoks. Kuigi tulemused erinevad riigiti, on olemas ilmselge potentsiaal, mida esile tõsta.

Kasutage avatud roheliste andmete väärtust. Kuigi paljudes Põhjamaades ja Balti riikides on olemas riiklikud avatud andmeportaalid, on see, mil määral need sisaldavad kliimaga seotud andmestikke ning kuivõrd tagatakse mugav juurdepääs andmete kasutamiseks ja jagamiseks, väga ebaühtlane. Selle parandamisel tõhustatakse digitaalsete rohelahenduste uuendamist nii era- kui ka avalik-õiguslike organisatsioonide jaoks ning kiirendatakse õige poliitika rakendamise korral digitaalset roheüleminekut Põhja- ja Baltimaades.

Rahastage digitaalse rohevaldkonna koostööpartnereid ja inkubaatoreid. Põhja- ja Baltimaades on rohkelt asjakohaseid projekte, mis hoogustavad eri sektorites innovatsiooni. Mõnes riigis on moodustatud klastrid, kus akadeemiline maailm, tööstus ja valitsus teevad koostööd, et katsetada, kohandada ja luua turustamiskõlblikke lahendusi. Mõnes on ka välja kujunenud ettevõtlusinkubaatorid ja kiirendusprogrammid. Vaja on aga rohkem klastreid, inkubaatoreid ja kiirendeid, mis on pühendunud ettevõtjatele, kes töötavad positiivse keskkonnamõju nimel otseselt digitaalse innovatsiooni kallal.

Digitaalsed rohelised oskused kõigile. Oskuste tase on Põhjamaades ja Balti riikides üldiselt kõrge, kuid neid tuleb edasi arendada. Konkreetsemalt on vaja strateegilist pädevuse suurendamist, milles keskendutakse digitaalsete ja keskkonnadistsipliinide ning pädevusvaldkondade integreerimisele. Seda saab teha, soodustades digitaalse rohevaldkonna õppekavade pakkumist ülikoolides ning rahastades koolituskavasid, et võimaldada tööjõul omandada ümber- ja täiendusõppe abil digi- ja rohetööstuse oskuseid.

 Digitaalne roheüleminek on saavutatav üksnes ühiste jõupingutustega. Kõigil Põhja- ja Baltimaade huvirühmadel on võimalus asuda tegutsema ning anda oma panus, et lahendada see proovilepanev ülesanne, mis võib kõike arvesse võttes olla ka suurepärane võimalus.

 

Christian Ingemann, projektijuht.
Mõttekoda Mandag Morgen.


Telli uudiskiri

  • Uudised
  • Sündmused
  • Toetuste tähtajad
  • Uurimisraportid