See, mis praegu Euroopas ja maailmas toimub, võib endaga kaasa tuua väga pikaajalised muutused. Elame ajalooliselt murrangulisel ajal ning oleme tunnistajaks suurtele muutustele. Kriis on tabanud nii kaasaegset Euroopat, kogu maailma, meie harjumuspärast heaolumudelit kui ka kõiki meie väärtusi. Nüüd peame me kõik tegema väga olulise valiku – kas oleme hea või kurja poolt. Peame mõtlema, kuidas päästa Ukraina, kuidas toetada Ukraina inimesi ning kuidas aidata Ukraina põgenikke, kes pagevad Venemaa algatatud sõja eest. Just need küsimused tõi oma avakõnes välja Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor Christer Haglund.
Miljonid Ukraina inimesed on pidanud sõja ja terrori tõttu jätma oma kodud; naised ja lapsed põgenevad sõjapiirkonnast ning suunduvad teistesse riikidesse. Põgenike vastuvõtt ja nende ühiskonda lõimimine on tohutusuur ülesanne ning väljakutse, millele peame ka meie siin Põhja- ja Baltimaades erilist tähelepanu pöörama ning pühenduma. Ukrainast on lahkunud rohkem kui 6,6 miljonit inimest, kellest 90% on naised ja lapsed. Sellist olukorda ei osanud meist keegi ette ennustada, kui alustasime 2021. aastal Põhja- ja Baltimaade ühisprojekti planeerimist, mille eesmärk oli lõimida meie piirkonda sisserännanuid.
Konverentsi avakõnes andis Tartu linnapea Urmas Klaas ülevaate Tartu linna kogemustest Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisel. Eesti Vabariigi kultuuriminister Tiit Terik ütles, et see kriis on tähtis eksam kogu meie ühiskonnale ning et lõimumine on kahesuunaline protsess. Lisaks rõhutas ta, et lõimumisel on võtmetähtsusega roll kohalikel omavalitsustel ning nendega koostööd tegevatel kodanikuühiskonna organisatsioonidel. Christer Haglund tõi välja, et lõimumisprotsessis on igaühel täita oluline osa - me kõik saame kuidagi aidata.
Oma esitluses rõhutas Tartu Ülikooli professor Tiit Tammaru, et peaksime vältima rahvastikurühmade eraldamist ehk segregatsiooni, ning ütles, et edukas lõimumine tööjõuturul järgneb sageli lõimumisele teistes eluvaldkondades, nt kui põgenikud elavad hajusalt üle kogu riigi, mitte ei koondu kindlatesse piirkondadesse. Kopenhaageni Ülikooli professor Christopher Jamil De Montgomery andis põhjaliku ülevaate süstemaatilisest lähenemisest lõimumisele, selgitades, mida ja kuidas tuleb teha eriti hariduse- ja tervishoiuvaldkonnas, et saavutada põgenike integreerimisel paremaid tulemusi.
Esitlustele järgnes kaks paneeli, mis käsitlesid lõimumisvaldkonna praktilisi teadmisi ja kogemusi Põhja- ja Baltimaadest. Paneelides toodi välja mitmeid olulisi aspekte, mis edukale lõimumisele kaasa aitavad, näiteks vabatahtlike ja kodanikuorganisatsioonide kaasamine ning kultuuri ja kunsti kasututamine integreerumise hõlbustamisel.
Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman võttis konverentsi kokku, võrreldes lõimumist maratoni ja sprindi samaaegse jooksmisega - edu saavutamiseks tuleb kogu aeg olla aktiivne ning pidada silmas nii lühiajalist tööplaani kui ka pikaajalisi eesmärke. „Võrgustikutegevus ja pidev koostöö kõigi partneritega on see, mis tulemusi toob,“ lisas Piret Hartman.
Põhja- ja Baltimaade ühisprojekti FOR-IN 2022–2023 (Fostering refugee and immigrant integration at the local level by creating country-specific intersectional cooperation models and regional networks of practitioners) eesmärk on toetada põgenike ja sisserändajate kohalikku ellu lõimumist riigipõhiste valdkonnaüleste koostöömudelite ning Põhjala ja Balti piirkonna spetsialistide võrgustiku loomise abil. Projekti on ette valmistanud ja käivitanud Põhjamaade Ministrite Nõukogu, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR), Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Tartu Välismaalaste Teenuskeskus, Tartu Ülikool ja mitmed teised olulised koostööpartnerid.
Vaata konverentsi salvestust siit: