Norra on teadagi kaunis maa, seal on imeline loodus, rikkalik põhjamaine kultuuri- ja ajaloopärand ning lisaks sellele võimas kaasaegne uuenduslik majanduselu. Norra edelaosas asuv Stavanger on riigi suuruselt neljas linn, mida hakati linnaks pidama alates 12. sajandist, kui alustati Stavangeri Toomkiriku rajamist. Stavanger on laevaehituse ja naftatööstuse keskus, kuid sellest hoolimata on tegemist väga kauni, rahuliku ja puhta linnaga. Teedel vuras ringi ohtralt elektriautosid ja tõukerattaid, kohvikud ja restoranid olid inimestest tulvil ning linna sadamat külastas iga päev üks või kaks tohutusuurt kruiisilaeva. Rõõm oli näha, et igal sammul soodustati prügi sorteerimist.
Merle Kuusk imetles väga Norra loodust ja eelkõige seda, mis on Eestist erinev – fjorde ja mägesid. „Stavanger on rohelusse uppuv linnake, kus vanalinna majakeste vahel rõõmustasid silmi rododendronite „unelmate värvi lillad“, roosad ja punased õiekobarad,“ sõnas Merle.
Dalsnuteni maalilisel matkarajal matkates ja kuulsale Preikestoni kaljule ronides saime imeilusate loodusvaadete osaliseks. Hingetõmbepauside ajal ei jäänud lihtsalt istumiseks palju aega, sest seda tuli sisustada mälu- ja ka telefonipiltide jäädvustamisega. Vaatepilt oli lihtsalt nii võimas ja hingemattev. Ühtlasi panid järsud tõusud ja pikad ronimised proovile meie meeskonna ühtekuuluvustunde - õigem oleks öelda, et see tugevnes veelgi. „Olles üksteisele toeks proovile panevatel hetkedel vallutasime kaljutipu siiski pea ühtse grupina ja saime üheskoos oma saavutuse üle rõõmu tunda,“ meenutas Grete Kodi.
Ka Jevgeni Timoštšuki arvates tugevdavad sellised väljasõidud meeskonda palju paremini kui töised koosolekud laua taga. „Kui pakud kolleegile mäkke ronimiseks kätt, näitab see sinu valmisolekut olla tugev õlg igas olukorras nii elus kui ka tööl. Ja loodus ning seiklused annavad inspiratsiooni ja jõudu uute tööprojektide tegemiseks,“ sõnas ta.
Matkates end proovile pannes sai selgeks, et väga paljud norrakad armastavad looduses liikumist. Mägimatkadel käiakse puhkepäeviti koos perekonnaga - kaasas igas vanuses lapsed, kas käekõrval või seljakotis, ja ka koerad. Nii mõnigi norrakas möödus mäkke ronivatest turistidest jooksusammul. Tihti võis silmata ka juba eakamaid inimesi, kes sama vapralt matkaringi kaasa tegid. Kõik see viitab kuulsale friluftslivile ehk siis vabas õhus aja veetmisele, mida norrakad harrastavad lausa hällist saati. Nende puhul kehtib alati ütlus, et pole olemas halba ilma, vaid on sobimatud riided.
Norralastel on väga tore väljend, ut på tur, aldrig sur, mis tähendab, et looduses olles ei ole kunagi paha tuju. „Värvide mäng looduses – kõik need rohelise varjundid! – mägede majesteetlikkus, fjordide, jõgede ja järvede vaikne ilu lihtsalt panevad sind hetkeks igapäevaelu virvarrist välja astuma ja tõeliselt nautima seda hetke, kus viibid. Manavad näole naeratuse ja kosutavad hinge,“ meenutas Andra Heinat.
Madis Kanarbikul oli vahelduseks mägimatkale võimalus ka tutvuda Stavangeri 12. sajandist pärineva toomkirikuga ja mõtiskleda meie ühise Põhjala iidsete kristlike traditsioonide üle. Stavangeri vanalinna väikeste valgeks värvitud majakeste vahel jäid talle silma mitmed avatud väravad ja hoovikesed, kõik koduselt hooldatud ja hubased. „Ei ühtegi viidet eravaldusele või erateedele. Küllap on inimestes piisavalt enesekindlust ja ka usaldust möödujate suhtes ning omandiõigust ei peeta vajalikuks igal sammul kuulutada. Ilmselt on seegi pika kultuuritraditsiooni ja ühiste Põhjala väärtuste kajastus,“ mõtiskles Madis.
Gretele hakkas lisaks imetabasele loodusele silma ka norralaste sõbralikkus ja abivalmidus: „Restoranides ja poodides tundsid norrakad siirast huvi meie päritolumaa ja Stavangeris veedetud aja kohta. Norrakad on naerusuised, soojad, ent samaaegselt põhjamaiselt vaoshoitult viisakad.“ Norra ja Stavangeri külalisele tegid kõik need suured ja väikesed asjad rõõmu ning loodetavasti õnnestub tutvust kauni Norraga peagi taas uuendada. Lisaks on meie meeskond pärast selliseid ühiseid katsumusi ja kogemusi märksa tugevam ja motiveeritum, et saaksime suure innuga töisele sügisele vastu minna.
