Aega pole palju jäänud: Põhja- ja Baltimaade mobiilsusprogramm jagab taas “kooliraha”!

Teisipäev, 13 September 2022
Haridus- ja teadusministeerium käis 2021. aastal mobiilsusprogrammi raames Celsiusskolanis ja kohtus sealse direktori Jorgen Normaniga (pildil keskel). Haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Maie Kitsingu (pildil paremalt teine) sõnul oli see väga informatiivne kohtumine. Haridus- ja teadusministeerium käis 2021. aastal mobiilsusprogrammi raames Celsiusskolanis ja kohtus sealse direktori Jorgen Normaniga (pildil keskel). Haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Maie Kitsingu (pildil paremalt teine) sõnul oli see väga informatiivne kohtumine. Maie Kitsing/erakogu

Kõik on uus septembrikuus! Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogramm avas sügisvooru, mille käigus saavad avaliku sektori töötajad taotleda toetust, et oma Põhja- ja Baltimaade kolleegidega ideid ja kogemusi jagada. “Põhjamaade lahendused haridusprobleemide osas andsid meile ideid, kuidas saaksime parandada oma kitsaskohti, nagu näiteks madala tulemuslikkusega koolide toetamine, koolituslubade andmine jne,” soovitab sama projekti raames Taanis käinud haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Maie Kitsing.

Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammi kevadises voorus jagati 23 projektile 179 152 eurot. Kevadvoorus toetust saanud projektides osaleb kokku 163 avaliku sektori töötajat Põhja- ja Baltimaadest.

Mobiilsusprogramm toetab avaliku sektori töötajate mobiilsuse ja koostöövõrgustike projekte. Mobiilsusprogrammi eelarve on ligi 250 000 eurot aastas. Programmi rahastavad ühiselt kõik NB8 riigid: Eesti, Island, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani.

Programmi eesmärk on arendada ja toetada Põhja- ja Baltimaade avaliku sektori koostööd, kogemuste vahetust ja võrgustike tugevdamist kõigil administratiivsetel tasanditel. Sihiks on seatud efektiivsete töömeetodite väljatöötamine.

Programmi toel tahetakse tõsta kogu piirkonna üleilmset konkurentsivõimet. Mobiilsusprogrammi kaasrahastusel on korraldatud ligi 700 projekti, milles on osalenud kokku üle 4000 avaliku sektori töötaja.

Riigi- ja omavalitsusametnikel on programmi abil võimalik taotleda toetust õppevisiitideks Põhja- ja Baltimaadesse

Õppereis Taani avas silmad

Haridus- ja teadusministeeriumi haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna nõunik Maie Kitsing on lähedalt seotud 2021. aasta kevadel toimunud koolihariduse ja haridusuuenduse projektiga, mille raames käidi Taanis. Projekti kokku võttes ütles Kitsing, et selle käigus leiti Eesti ja Taani haridussüsteemide arenduses mitmeid sarnaseid lähenemisi.

“Haridus- ja teadusministeeriumile andis palju inspiratsiooni sarnase süsteemi väljatöötamise kohta õppimine ja taanlaste arvamuste kuulamine selle kohta, mis nende kontekstis töötab ja mis mitte. Eriti just kooli ja koolipidajate enesehindamise vallas,” selgitas Kitsing. Koostööd plaanitakse jätkata ka veebikohtumiste abil ja Eesti hariduse täiustamiseks võetakse eeskuju taanlaste headest kogemustest.

Projekti raames käidi ka Rootsis ja Soomes. Rootsis õpiti Kitsingu sõnul seda, kuidas koolipidaja töötab süstemaatiliselt vähemtulelemuslike koolidega. Saadud kogemuse aitab kindlasti kaasa nõrgemate koolide toetamisele. “Meil on plaan paluda Uppsala kolleegidel tutvustada oma tegevust nõrgemate koolide toetamisel uue ERDFi üldhariduse kvaliteedi programmi meeskonnale”, sõnas ta.

 Haridus- ja teadusministeeriumi töötajad hoidsid Eesti lippu kõrgena ka kohtumisel Nannaskolani direktor Henrik Ljungblomiga. Foto: Maie Kitsing

Haridus- ja teadusministeeriumi töötajad hoidsid Eesti lippu kõrgena ka kohtumisel Nannaskolani direktor Henrik Ljungblomiga. Foto: Maie Kitsing

 

Soome käigust tõstis Kitsing esile selle, kui oluline on usaldus haridussüsteemi vastu. “ Nägime väga head koostööd õppeasutuse pidaja ja kooli vahel ning leidsime häid tavasid, mis võiksid ehk ka Eestis toimida koostöö parandamiseks õppeasutuste, pidajate ja vanemate vahel. Näiteks väikeses maakohas töötas koolijuht ka kohaliku omavalitsuse nõunikuna.”

Haridus- ja teadusministeerium leidis projekti käigus koostööpartneritega mitmeid ühiseid probleeme ja kitsaskohti ning lahenduste leidmiseks plaanitakse ka kogemuste vahetamist, et leida parimaid tegutsemisviise nõrgemate koolide toetamiseks.

Kuna hariduse kvaliteedi pakkumine on üks kuumemaid teemasid, siis on Kitsing kindel, et tehes teiste Põhjamaade riikidega andmepõhise juhtimise valdkonnas koostööd, toetame meie haridusalast tehnoloogilist innovatsiooni. “Meie õppereis näitas meile, et meil on sarnased probleemid, me peaksime tegema tihedamat koostööd ja loodud suhted toetavad seda protsessi.”

Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooninõunik Aire Koik lisas, et Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogramm on suurepärane võimalus tutvuda riikide haridussüsteemidega ja kohtuda kolleegidega, vahetada kogemusi ja saada uusi teadmisi.

“Viimastel aastatel on pandeemia tõttu kolleegidega suhtlemine toimunud peamiselt virtuaalselt, kuid vahetu kokkusaamine koostöövõrgustikega või haridus- ja teadusvaldkonna asutuste kolleegidega on kindlasti tõhusam viis parimaks rahvusvaheliseks koostööks,” sõnas Koik

Ta lisas, et regionaalne koostöö on oluline, sest riikidel on mitmeid sarnaseid teemasid, mida arutada. “Lisaks on õppevisiidid motiveerivad, tihti leitakse koos ka uusi, innovaatilisi lahendusi ja võimalusi koostööks.”

Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogramm vastas Kitsingu sõnul nende ootustele. “Pandeemia küll häiris meie esialgseid plaane, kuid lõpuks läks kõik hästi. Kohtusime mitmete kolleegidega, kes andsid oma panuse haridusreformidesse ja tulevastesse algatustesse. Põhjamaade lahendused haridusprobleemide osas andsid meile ideid, kuidas saaksime lahendada meil ees olevaid kitsaskohti, nagu näiteks nõrgema tulemuslikkusega koolide toetamine, koolituslubade andmine jne.” lisas ta.

Uus taotlusvoor juba käib

Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogramm võtab sel sügisel taotlusi vastu 31. oktoobrini. Edukas projektitaotluses peavad olema esindatud kolm riiki: taotlejad Põhjala riikidest peavad külastama partnereid vähemalt kahest Balti riigist ja taotlejad Balti riikidest peavad külastama partnereid vähemalt kahest Põhjala riigist.

Programmis saavad osaleda riigi- ja omavalitsusametnikud kõigist Põhja- ja Baltimaadest ja kõigilt administratiivsetelt tasanditelt (riik, kohalik omavalitsus, omavalitsuste liidud).

Sügisene taotluste esitamise e-süsteem www.nb8grants.org on avatud alates 15. augustist ja taotlusi saab esitada kuni 31. oktoobrini 2022. Lähemalt saab tingimuste ja programmiga tutvuda Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse kodulehel.

Eestist mitmeid edulugusid

Varasemate aastate jooksul mobiilsusprogrammi kaasrahastuse toel korraldatud projektide edulugudega saab tutvuda NB8grants kodulehel.

Üks hea näide tulemuslikult korraldatud mobiilsusprogrammi projektidest on 2021. aastal toetust saanud projekt „Intelligent Nordic-Baltic Ecosystems“ (INBE), mille algataja on Rootsi Vänersborgi kohalik omavalitsus.

Projekt toimus koostöös Tartu linnavalitsuse ja Läti Daugavpilsi linnavalitsusega ning lõppes edukalt tänavu suvel.

Vänersborgi projektijuhi Stefan Konjevici sõnul on projekt neil võimaldanud uurida, millised on Baltimaade partnerite ponnistused avalike teenuste digitaliseerimisel. “See loob hea aluse nendega edaspidiseks koostööks. Kogemuste ja probleemide jagamine s on olnud Rootsi poole jaoks väga viljakas ja inspireeriv, et jätkata uute töömeetodite väljatöötamist,” rääkis Konjevic.

Projekti eesmärk oli vahetada kogemusi avaliku sektori kasutajasõbralikest kaasavate digiteenuste osas, rääkida kaasava eelarve mõjudest kohalikus arengus, uutest digilahendustest- ja teenustest, mobiilse positsioneerimise võimalustest linnatranspordi korraldamisel jm, et seeläbi suurendada omavalitsuste suutlikkust taastada kriisijärgset majandust.

Projektipartnerite kohtumised toimusid Lätis Daugavpilsis ning Eestis, kus Tartu linnavalitsuse eestvedamisel korraldati 24. augustil seminar „Avalikkusele suunatud kasutajasõbralikud digiteenused“.


Kontakt

1200px Flag of the Nordic Council 2016

Kertu Kärk

Kommunikatsiooninõunik

tel. +372 627 3100
mob: +372 5691 5287
e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

NB! Loe värskemaid uudiseid Põhjalast
Põhjamaade Ministrite Nõukogu kodulehelt
!

Telli uudiskiri

  • Uudised
  • Sündmused
  • Toetuste tähtajad
  • Uurimisraportid