Marki, millest tuli idee hakata noortele korraldama eetilise häkkimise võistlust?
Marki: Tänapäeval digitaliseeritud maailmas varitsevad meid tegelikult igal sammul nähtamatud ohud. Maailm läheb järjest keerukamaks ning selleks, et saaksime seda keerukust ka nautida, peame oskama end kaitsta. Seetõttu otsustasime CTF Techi meeskonnaga keskenduda järgmisele põlvkonnale: õpetame neid kõigepealt iseennast ja oma lähedasi ning seejärel oma riiki kaitsma. Pakume neile selleks mängulist küberõpet, mille üks väljundeid ongi suurvõistlus Cyber Battle of Estonia.
Võistluse raames õpivad noored mänguliselt tõsiseid küberteemasid. Küberrünnakud ei kao kuskile, vaid ongi tänapäevane reaalsus, seetõttu alustame päris varakult, umbes 14.-15. eluaastast.
Jõudsime järeldusele, et haridusprojekti ei saa teha ilma partneriteta haridusmaastikult. Seetõttu alustasime koostööd Tartu Ülikooli teaduskooliga, kes annab näiteks Eestis võistlusel osalevatele noortele võistlemise eest isegi ainepunkte. Lisaks on meil sihikul olnud ka välisülikoolid ning juba eelmisel aastal katsetasime võistlemist paari välistiimiga ja suhtlesime nende õpetajatega.
Marki Tihhonova-Kreek
Grete, kuidas sina selle ettevõtmiseni jõudsid?
Grete: Marki võttis minuga ühendust ja tutvustas Cyber Battle’i projekti. See oli just vahetult pärast seda, kui hakkasid toimuma Põhja- ja Baltimaade digiarengu eest vastutavate ministrite kohtumised ja võeti vastu eesmärk, et Põhja- ja Baltimaade regioonist peab aastaks 2030 saama kõige integreeritum piirkond maailmas. Marki jutu peale lõid mul kohe silmad särama, sest turvalisus on igasuguse ühissüsteemi - eriti kui me räägime riigipiire ületavatest lahendustest - alus. Meil pole mõtet mitte midagi luua, kui all pole tugevat ja turvalist vundamenti.
Marki küsis, kas Põhjamaad tahavad selles projektis kuidagi kaasa lüüa, ning minu jaoks tundus selline partnerlus väga loogiline ja ajakohane. Hüppasime kohe paati ning eelmise aasta võistlusel olid meil kahe Põhjamaade riigi esindajad - üks meeskond Islandilt ja kaks meeskonda Soomest.
Sel aastal otsustasime asja suuremalt ette võtta. Kui Marki rääkis mulle enda partneritest Tartu Ülikoolis, tekkis mul idee luua Põhja-ja Baltimaade haridussektori võrgustik, mis toetab noortele küberhariduse andmist. Noorte küberoskuste arendamine on väga oluline, eriti kuna selles valdkonnas valitseb suur tööjõupuudus, mis pole tekkinud täna, vaid juba mõnda aega tagasi . Lisaks on kaks aastat pandeemiat kogu digitaalse arengu 10 aasta võrra edasi viinud.
Ka geopoliitilise olukorra tõttu on küberoskuste arendamine Põhja- ja Baltimaade piirkonnas hädavajalik, eriti kuna küberturvalisus ei tunne riigipiire. Mul on väga hea meel, et meil on tekkinud koostöö avaliku- ja erasektori vahel, sest avalik sektor saab tõesti otse toetada erasektoris leiduvaid kitsaskohti.
Grete Kodi
Marki: Kõigepealt asusime töötama noortega: nende mänguline õpetamine, Cyber Battle’i korraldamine jne. Samas, kui me soovime mängulist küberharidust laiemalt propageerida, mitte ainult jääda ühe võistluse piiresse, siis peame koostööd tegema ka nende inimestega, kes noori õpetavad ja haridusmaastikku kujundavad. Seega tuli Gretel mõte, et kui me juba plaanime finaalvõistlusele tuua Põhja- ja Baltimaade tiimid, siis loomulik jätk oleks kaasata ka haridussektorit ja pakkuda neile võimalust sel teemal võrgustuda ning mõtteid vahetada. Ideaalis aitaks see meil aastatega saavutada eesmärki, kus meie regioonist saab kõige suurema kübervõimekusega piirkond maailmas. Nii tekkiski idee korraldada Põhja- Baltimaade haridusvaldkonna inimestele suunatud küberharidusfoorum Cybercation.
Ilmselt tulevad põhjamaalased Eestisse Cybercationile haridusfoorumile saama eestimaist kogemust ja teadmiseid. Miks peaks aga Eesti õpetajad ja haridussektori inimesed seal osalema?
Grete: Mina usun, et teadmiste ja kogemuste vahetamine on kahepoolne. Kõik Põhjamaad tegelevad küberturbe temaatikaga päris aktiivselt, lihtsalt eestlastel on selles vallas väga hea kuvand ning see aitab meil praeguses kontekstis rahvusvahelist koostööd tugevdada.
Foorumi üks eesmärke on see, et kõik jagavad oma edukogemusi ja teavet - kuidas nad kübeturvalisust õpetavad, kuidas nad on teatud aineid oma riiklikesse programmidesse kaasanud, mis on nende konkreetsed eesmärgid selles valdkonnas.
Meie eesmärk on eksperdid kokku tuua ning korraldada väga praktiline teabevahetus. Tõenäoliselt ei saavuta me oma kõrgemaid sihte kohe ühe korraga, kuid me hakkame seda võrgustikku tasapisi kasvatama, et tekitada olukord, kus selle valdkonna inimesed hakkavadki Cybercationi raames kohtuma. Eesmärk on üles ehitada valdkondlik koostöö ja kogukond, kes Põhja- ja Baltimaade piirkonnas küberhariduse arengut veaks.
Marki: Ma arvan ka, et meil on vastastikku palju õppida. Ei ole ka Eesti probleemivaba, kuigi meie küberkuvand on üle maailma väga tugev. Tänastel gümnaasiumi või ülikoolilõpetajatel on küberohtudest maalitud suhteliselt adekvaatne pilt, aga kuidas tegelikult nendega oma töö käigus hakkama saada, seda nad sageli ei oska. Praktilised küberoskused vajavad arendamist. Ma arvan, et Põhjamaadest saame õppida süstematiseeritust ja laia pildi haaramise võimekust, sest isegi kui nad pole praktikas mõne asjaga väga kaugele jõudnud, on need just nende tugevused.
Grete: Nii Põhjamaades kui ka Eestis tuleb vaadata, kuidas me üldse küberõppesse või digitaalsesse kirjaoskusesse suhtume. Kas me hakkamegi seda noortele õpetama siis, kui nad on 13-15-aastased või juba varem. Kas see on ka tegelikult nii haridussüsteemi integreeritud, et see oleks nii terviklik kui ka teeniks õilsat eesmärki.
Kes Cybercationi haridusfoorumil üles astuvad ja sõna võtavad?
Grete: Meie eesmärk on korraldada foorumi, mis oleks äärmiselt praktiline ning tuleks kasuks nii haridustöötajatele ülikoolides, keskkoolides ja huvialakoolides kui ka noorsootöötajatele. Esitlusele tuleb kaks ettekannet küberõppe olukorrast regioonis ning tendentsist, kuhu see suundumas on - üks esineja on Norrast, teine Eestist. Paneelis on esindatud Põhja- ja Baltiriikide esinejad, kes väga praktilisi näiteid tuues räägivad sellest, mida on tehtud, mida on vaja teha, millised on probleemid ja erinevad lahendused.
Marki: Eelmisel aastal oli Cyber Battle’i finaalis kohal ka riigipea Alar Karis, kellele läheb praktiline küberharidus väga korda. Loodame teda näha ka selle aasta finaalis ning samuti Cybercationil.
Grete: 6. septembril kohtuvad Oslos Põhja- ja Baltimaade digivaldkonna eest vastutavad ministrid ning kohtumisel esitletakse ühe näitena edulugude vallast ka Cyber Battle’i projekti, sest ministrite põhiteema on ilmselgelt küberturvalisus. See on meie jaoks väga oluline, sest kui me tahame päriselt midagi muuta, ei saa me jääda vaid noortega tegelema, vaid peame jõudma ka otsustajateni. Nö vajalike oskustega inimeste ressurss ei teki iseenesest, selleks peab olema soodus pinnas, ühtne arusaam probleemist ja tegevusplaan.
Marki: Meie projekti kestlikkus on tõenäolisem siis, kui kaasame lisaks noortele rohkem ühiskonnagruppe: õpetajaid, haridustöötajaid, noorsootööspetsialiste, poliitikakujundajaid… Nii on teemal suurem kandepind ja kes teab, äkki jõuame nii ühiselt hariduspoliitika peenhäälestamise või kooliprogrammidesse uute valikainete sisse toomiseni.
Millised on teie ootused Cyber Battle’ile ja Cybercationile? Millised muutused võiksid nende tulemusel ühiskonnas toimuma hakata?
Grete: Esiteks loodan, et küberoskuseid hakatakse teadlikult arendama ja haridussüsteemi juurutama. Teiseks soovin, et pärast Cybercationit hoogustuks ka haridusvaldkonna spetsialistide rahvusvaheline koostöö - et koos hakatakse mõtlema ühiste proovikivide ja nende lahendamise peale.
Minu suur unistus seoses selle projektiga on muidugi see, et Põhja- ja Balti piirkonnast saab suurepäraste teadmiste ning oskuste ja tugevaima inimkapitaliga regioon küberohtude vastu võitlemiseks: et meil on olemas eetilise häkkimise oskused ja et me suudame nende abil vajadusel ka oma piirkonda kaitsta. Küberteadmised on muutumas sama oluliseks kui elementaarne kirjaoskus, me ei saa neid enam eraldiseisvana hoida. See, kuidas veebis toimetada, kuidas digitaalseid süsteeme üles ehitada või lahendusi luua, pole üksnes kahe-kolme spetsialisti teema, vaid peaks olema loomulik elu osa, mille kohta on pea igaühel teadmiseid.
Marki: Ma loodan, et kõik need võistlusel osalevad noored nii Eestist kui ka Põhja- ja Baltimaadest jätkavad hiljem omavahelist suhtlemist ja praktiliste kogemuste vahetamist. Paljud eelmisel aastal osalenud noored näiteks on jätkanud suhtlemist Discordi kanalis, neist on tekkinud omamoodi kogukond, kus nad vahetavad selle valdkonna infot ja harivad end edasi.
Tänu Põhja- ja Baltimaade lisandumisele on see kogukond tõotamas kasvada märksa suuremaks ja minu soov on, et see koostöö ja suhtlus kihaks täie hooga edasi. Sama võiks toimuda õpetajate vahel. Tõenäoliselt ei saa see olema nii aktiivne kui noorte puhul, aga siiski usun, et osad neist jäävad omavahel tihedalt suhtlema ning igal järgneval aastal on meil Cybercationit järjest hõlpsam korraldada.
Ma tahaks jõuda sinna, et praktiline küberõpe jõuaks valikainena või valikaine osana võimalikult paljudesse koolidesse. Eestis on meil teatav võimekus seda teha juba olemas, sest üks Norra, Islandi ja Lichtensteini finantseeritud programm “Noorte noorsootöötajate küberõppeprogramm” on selleks juba teatud eeltingimused loonud, et jõuda kahe aasta jooksul kuni kuuekümnesse omavalitsusse. Kui me saaks samasugust protsessi laiendada kõigisse Põhja- ja Balti riikidesse, siis see oleks lihtsalt suurepärane.
Tegelikult on ju meie eesmärk see, et viie aasta pärast on meie piirkond digitaal- ja küberturvalisuse valdkonnas märksa tugevam ning et me teame neid inimesi, kes küberhariduse valdkonnas toimetavad.
Grete: Jah, väga oluline on see, et tekiks oma kogukond. Kui Islandi noor ja Eesti noor kunagi tulevikus taas kohtuvad, siis loodetavasti on neil olemas ühised väärtushinnangud ja ühine arusaam. Ühise kogukonna loomine on kindlasti üks selle projekti suurimaid eesmärke.
Haridusfoorumile Cybercation saab registreeruda 10. oktoobrini, aga Cyber Battle of Estonia võistlusele on registreerumine juba lõppenud. Miks peaksid Eesti õpetajad siiski ka võistlust vaatama tulema ja õpilased kaasa võtma?
Marki: Võistlust jälgides on võimalik näha, kuidas praktiline küberõpe reaalselt toimub. Ma kujutan ette, et haridustöötajatel on pandeemiajärgselt palju uusi tehnoloogilisi õppevahendeid ja lahendusi, ning nad võivad hakata kõikidest uuendustest juba väsima. Cyber Battle’il kohapeal olles näed, et see kõik polegi nii keeruline. Praktiline küberõpe on mõeldud kõigile, mitte ainult kõige helgematele peadele, kes olümpiaadidel medaleid koguvad. See on lihtne ja loomulik osa päriselust, mis ei olegi raketiteadus.
Grete: Ka minul oli enne eelmise aasta võistlusel osalemist teatud ettekujutus, milline see võistlus välja näeb. Kohapeal nägin ma, et küberturvalisus ja küberoskused on tegelikult meie igapäevaeluga väga tihedalt seotud, lausa meie elu loomulik ja lahutamatu osa.
Marki: Võistlusel on ka suur meelelahutusala, kus saabki ise lihtsamaid kübermõistatusi lahendada ja oma küberoskuseid täiesti elulistes olukordades proovile panna. Lisaks on seal erinevaid mänge, mida küberteadlikumad ettevõtted on vaatajatele välja pakkunud. Kohale tasub juba selle pärast tulla, et sellest kübermöllust osa saada. Miks mitte teha sellest ühine klassiväljasõit ja lüüa mitu kärbest ühe hoobiga.
Ingliskeelne küberharidusfoorum Cybercation toimub 29. oktoobril kell 12.00-15.15 Tartu Ülikooli spordihoones. Cybercationi eesmärk on tuua kokku õpetajaid, haridusvaldkonna spetsialiste ja haridusasutusi, kelle missioon on toetada IKT-alast õpet Põhja- ja Baltimaade piirkonnas. Foorumi käigus soovivad korraldajad pakkuda küberharidusele laiemat kõlapinda ning soodsamat kasvulava, edendada rahvusvahelisi kontakte ja suhtlemist nii õpilaste ja tudengite kui ka õpetajate ja haridusasutuste vahel ning luua pikaajalisi partnerlussuhteid.
Info ja registreerimine (kuni 10. oktoobrini): https://www.norden.ee/et/meist/uudised/item/9816-cybercation-pohja-ja-baltimaade-haridusvaldkonna-spetsialistide-foorum
Samal päeval, 29. oktoobril toimuvad Tartu Ülikooli spordihoones ka Cyber Battle of Estonia 2022 ja Cyber Battle of Nordic-Baltics 2022. Need kaks eetilise häkkimise võistlust moodustavad koos Põhja- ja Baltimaade regiooni kõige suurema õpilastele ja tudengitele suunatud eetilise häkkimise sündmuse, mille eesmärk on tõsta noorte ja haridusasutuste teadlikkust küberturvalisusest. Võistlus algab kl 10.00, on pealtvaatajatele tasuta ning kohapealne meelelahutusala pakub rohkelt praktilisi tegevusi.
Rohkem infot: https://www.ctftech.com/events/cyber-battle-of-estonia-2022-et ja
https://www.norden.ee/et/meist/uudised/item/9814-cyber-battle-of-nordic-baltics-2022