TeamLabs: Loomeettevõtluse Akadeemia 2016

2016. aasta teema

Loovate keskkondade kujundamine

Kuupäev: 18.–22. jaanuar 2016
Koht: Tallinn ja Helsingi
Keel: inglise
Osavõtt: tasuline ning vajalik eelnev registreerumine. 

Päevakava puudutavatele küsimustele vastab: Ragnar Siil (e-post: ragnar.siil@creativitylab.ee; telefon: +372 514 0830)

•  

  Töötuba lähtub eeldusest, et loovus, uuendused ja kultuur on tähtsad nii ettevõtete kui ka riikide ja piirkondade konkurentsivõimele, eelkõige seepärast, et me liigume kaupade ja teenuste majandusest kogemusmajanduse suunas. Loovus, mis on vaieldamatult oluline, on üks kõige ülekasutatumaid, kui mitte raskestimõistetavamaid sõnakõlkse tänapäeva ärimaastikul. Nii ettevõtted kui ka valitsused püüavad saada kasu majandusedu loovuselubadustest, ometigi on selle valemini sageli raske jõuda. Töötoas analüüsivad ja uurivad osalejad kriitiliselt loovuse rolliga seonduvaid küsimusi kogemus- ja loomemajanduses. Miks on loome- ja kogemusmajandusest saanud ühiskondadele uued väärtuste loojad? Kuidas muudavad sellised suundumused üksikisikuid, organisatsioone ja ühiskonda? Millist pädevust on tarvis üksikisikutel, organisatsioonidel ja valitsustel, et lahendada loomemajandusega kaasnevaid sõlmküsimusi?

  Töötoas:

  • tutvutakse loomeettevõtte protsesside ja raamtingimustega;
  • saadakse aimu kogemusmajanduse ja loomemajanduse laiemast käsitusest ning nende mõjust tootmisele, tarbijatele ja poliitikakujundajatele;
  • saadakse pilt sellest, kuidas valitsuse poliitikakujundajad loomemajandusega koostööd teevad;
  • saadakse ülevaade loomemajanduse mõjust organisatsioonile ning loovuse, uuenduste ja muutuste juhtimisega kaasas käivatest keerdküsimustest ja võimalustest;
  • omandatakse arusaam, kuidas loomemajandus on mõjutanud indiviide kui tarbijaid, töötajaid ja kodanikke;
  • saadakse ülevaade Põhja- ja Baltimaade loomemajanduse ökosüsteemist.

•  

  Töötuba koosneb kolmest osast:

  • “Loova Linna” kontseptsiooni lätted ja tulevik. Charles toob esile 1980. aastate keskel toimunud järske muutusi ja seda, kuidas inimesed on otsinud uusi vahendeid linnade elavdamiseks. Seejuures käsitleb Charles nähtust, mida nüüd kutsutakse loomemajanduseks ja mille käigus arendati 1985. aasta paiku välja mõned meetodid nende vahendite mõju ja võimu hindamiseks. See tähendas ka hoonete taaskasutust ja tervete linnapiirkondade taastamist. Charles jõuab ka loovuse praeguste prioriteetideni ning toob esile mitmesuguseid näiteid kogu maailmast.
  • Lahendamatuna näivate probleemidega tegelemine loovuse abil. Siin käsitletakse linnade keerulisi probleeme, jällegi näidete abil, ja näidatakse, kuidas loov lähenemine linnakorraldusele ja bürokraatia ümbermõtestamisele on toonud positiivsemaid tulemusi.
  • Loovuse kasutusviisid ja väärkasutamine. Siin keskendutakse ülespuhutud reklaamile ja soovide ülespumpamisele linnades ning näidatakse, et kodanike linna (civic urbanity) uus vorm on moodus, kuidas linnakorralduse loovaid käsitlusviise tasakaalustada ja nende parimate vormidega töötada.

•  

  Kogu Euroopa valitsused seisavad silmitsi enneolematu survega teha väga palju rohkem väga palju vähemaga. Rangem eelarvepoliitika, sotsiaalne ebavõrdsus ja demograafilised muutused on vaid mõned jõud, mis avaldavad avalikule sektorile iseäranis suurt survet, et see ennast muudaks. Otsitavad lahendused, mille puhul soovitakse, et vähemaga saaks tehtud rohkem, ei teki vanade lahenduste parandamisest, vaid nende põhimõttelisest ümberkujundamisest. See strateegilise arengu ja mitte protsessi arenemise imperatiiv on loonud suureneva nõudluse uuenduslike oskuste järele avalikus sektoris. Lisaks valitsusvormi ümberkujundamisele on tungiv vajadus ümber kujundada ka valitsuse teenused. Kujundus ei ole siin kontekstis lihtsalt parema teenuse, otsustusprotsessi vormimine, vaid ka riskide ja ebakindluse juhtimise protsess. Uurime seda küsimust globaalselt, ent erilise Põhjamaade luubiga, ja spekuleerime võimaluste üle võimendada kujundamist rahva sotsiaalse heaolu ja majanduskasvu tasakaalustamise abil. Kuidas uuendada loovat ökosüsteemi ja milline on kujunduse roll 21. sajandisse ülemineku võimaldamisel?

  Töötuba hõlmab järgmist:

  • Mis on uuenduslikkus avalikus sektoris ja milline on selle roll praeguse reformimissurvega tegelemisel?
  • Kuidas teenuseid kujunduse kaudu parandada?
  • Kuidas strateegiliste otsuste tegemist kujunduse kaudu parandada?
  • Mida tähendab, et probleeme lahendatakse integreeriva käsitlusviisi abil?
  • Mis on prototüüpimine ja kuidas aitab see jõuda paremate lahendusteni?
  • Millised on uuendusvõimekuse arendamise strateegiad?
  • Maailmas toimuv: kujunduse kaudu toimuva põhjaliku arengu juhtumiuuringud.
  • Kujundus kui vahend riskide ja ebakindluse juhtimiseks.
  • Uuendusprotsessi majanduslik, finantsiline ja eelarveline mõju.

•  

  Ettevõtluse põhituum on loominguline püüdlus. Me kõik oleme teatud ajal olnud lasteaias, selles eriti loovas keskkonnas, kus me olime aktiivselt kaasatud eesmärgipärasesse mängu. Mulle tundub, et sel ajal, kui me seilasime läbi hariduskogemuste, pühendati meie sisemiste loovate annete täiustamisele ja ettevõtlusvõimalustega mängimisele liiga vähe aega.

  Selleks, et ettevõtlusvõimalusi täielikult omaks võtta ja ära kasutada, on meil tarvis:

  • mõtestada ümber võimaluste uurimise protsess;
  • julgustada kaalutletud riskivõtmist;
  • määratleda läbikukkumist kui vahendit, mis aitab jõuda selleni, mis toimib;
  • olla avatud arusaamadele ja vaatenurkadele, mis jäävad meie loodud mugavustsoonidest väljapoole.

  Aalto Ülikool on asutatud selge eesmärgiga mõtestada ümber ülikoolihariduse mäng. Ülikool on loonud keskkonnad, mis tekitavad taas lasteaiatunde. Me külastame neist mõnda ja toome esile nende kujunduselemendid. Keskkond on loovuse vallandumiseks vajalik tingimus, kuid ainult sellest ei piisa. Ma tahan anda teile ka praktilise eesmärgipärase mängu kogemuse ja jagada teiega teavet nende tegevuspõhiste õppeeksperimentide kohta. Tõelises koosloomise vaimus olen huvitatud dialoogi ja platvormi alustamisest, et koos uusi kogemusi arendada.