Analys Norden: Põhjamaade kaitsekoostöö ja Soome pilk Venemaal

Kuigi sügaval sisimas jäävad rootslased alati neutraalseks, on Rootsi tegelikult hüljanud põhimõtte mitte kaasa lüüa riikide kaitseühendustes, kirjutab kolumnist Eva Franchell Põhjamaade Ministrite Nõukogu poliitikaajakirja Analys Norden detsembriväljaandes. Nii on näiteks Rootsil tähtis roll kanda NATO kaitseplaanis, juhul kui Venemaa peaks ründama Balti riike.

Detsembrikuine Analys Norden keskendub uutele tuultele Põhjamaade välis- ja julgeolekupoliitikas, mis aina enam liigub tihedama koostöö suunas. Samas pärast Teist maailmasõda liikusid Põhjamaad kaitsepoliitikas erinevates suunades, tihedam koostöö selles vallas tundus pigem võimatuna kui võimalikuna. Just Põhjala ühist kaitsekoostööd ihkavale Rootsile oli suureks pettumuseks Norra (ja ka Islandi) otsus astuda hoopis NATOsse, meenutab Franchell.

Ometi on Rootsi praegune missioon Afganistanis NATO lipu all teravaimaks välispoliitiliseks küsimuseks kuningriigis juba aastaid. Aga NATO kui sellisega liitumine on täiesti surnud teema. 

Sama lugu on Soomes, kus aprillikuiste parlamendivalimiste eel vastupidiselt arvatule ei kerki NATO küsimus üldse aruteludesse. Küll aga tihedam koostöö Venemaaga – soomlastel on südamel Euroopa Liidu ja Venemaa viisavabadus, tihedamad kaubandussidemed, Artika küsimuste teravam tõstatamine. Soome vaatabki eelkõige Põhja suunas, märgib analüütik Markku Heikkilä.

Analys Nordenist leiab lisaks Soome ja Rootsi välis- ja julgeolekupoliitika analüüsidele põhjalikumad arutelud ka Norra, Taani, Islandi ja Fääri saarte analüütikutelt. Samuti saab teada, kuidas Soomes tõstavad järgmise aasta valimiste eel pead rahvusäärmuslased ja Rootsis otsutab suure tõenäosusega uus sotsiaaldemokraatide juht riigi uue kaitsepoliitika.

Kõik kolumnistid esitavad Analys Nordenis isiklikke vaateid, ajakiri ei esita Põhjamaade ametlikke seisukohti.