Esa Saarineni jutuõhtu Eesti esinduse 35. juubeliaasta puhul ”Koostöö parema tuleviku nimel” 02.02.2026

Sel aastal, 30.jaanuaril tähistas Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindus oma 35. tegevusaasta algust ning kutsus väärika juubeli tähistamiseks esinema Soome filosoof Esa Saarineni avaliku loenguga “Working Together for a Better Future” Eesti Rahvusraamatukogus 2. veebruaril.

Sündmus tõi kokku ministeeriumide, diplomaatiliste esinduste, akadeemilise ringkonna, kodanikuühiskonna ning Põhja- ja Baltimaade koostöövõrgustike esindajad, et mõtiskleda üheskoos põhjamaiste väärtuste, inimliku suhtluse ja kohtumiste olulisuse ning jätkusuutliku koostöö sügavamate mõõtmete üle. Oma ühtlasi laiahaardelise ja samas ka isikliku sisuga esinemisega kutsus Saarinen kuulajaid vaatama kaugemale ametlikest süsteemidest ja institutsionaalsetest struktuuridest ning pöörama tähelepanu hetkede inimlikule mõõtmele, mis vahel võib jääda ühise tegutsemise juures varju.

Võimestumine algab enne tegutsemist

Saarinen seadis oma kõnes kahtluse alla arusaama, et inimeste võimestamine tuleneb eelkõige formaalsest teadmisest või kindlatest etteantud eesmärkidest. Tema sõnul oli määrava tähtsusega see, kuidas inimesed suhestuvad iseenda ja teistega igapäevaste tegevuste käigus.

Ta rõhutas, et tegelik tähenduslik muutus toimub sageli juba enne koosoleku või kohtumise ametlikku algust – hääletoonides, kohalolus ja tähelepanus – ning et ka väikesed, teadlikud hoiaku muutused võivad märkimisväärselt mõjutada koostöö tulemusi.

Inimlik soojus kui juhtimisjõud

Üheks loengu läbivaks teemaks oli see, mida Saarinen nimetas inimlikuks soojuseks – omaduseks, mis võib tunduda tagasihoidlik või isegi märkamatu, ent millel on tegelik muutev jõud. Tuginedes mitmetele isiklikele lugudele, selgitas ta, kuidas lühikesed ja siirad kohtumised võivad luua inimväärikust, usaldust ja püsivat mõju.

Mõtiskledes lihtsa kohtumise üle kohaliku postiljoniga, kirjeldas Saarinen, kuidas ehe kohalolu võib anda argisele hetkele uue tähenduse:

„Võib olla nii, et inimene ei ütle midagi – ja ometi loob tunde: ma näen sind inimesena,” märkis Saarinen.

Tema sõnul ei ole need mikrohetked juhtimise või koostöö seisukohalt sugugi teisejärgulised – need on pigem aluseks, millele kõik muu toetub.

Varjatud kaastunne ühiskonnas

Saarinen rääkis avatult ka traumaatilisest kogemusest oma elus, kui teda rünnati noaga, ning sellest, kuidas see muutis tema arusaama inimestest. Vaatamata vägivaldsele hetkele, ei viinud läbielatud kogemus teda inimeste kahtlustamise suunas, vaid avas temas hoopis midagi muud.

„See ei muutnud mind selles mõttes, et oleksin hakanud inimesi rohkem kartma. Küll aga muutis see mind selles mõttes, et ma poleks osanud arvata, kui palju varjatud kaastunnet inimestes tegelikult peidus on,” ütles Saarinen.

Ta julgustas kuulajaid oma eeldusi teiste kohta kriitiliselt üle vaatama ning mõistma, et kaastunne eksisteerib sageli pinna all, oodates vaid vaikselt tingimusi, mis võimaldaksid sellel esile tulla.

Mõtlemine teise vaatenurgast

Tuginedes meeskonnadünaamika ja juhtimise alastele uuringutele, tõi Saarinen välja tasakaalu olulisuse eestkõnelemise ja teiste vaatenurkade uurimise vahel – oma seisukohtade esitamise ja siira huvi vahel teiste mõtete vastu.

Tema sõnul iseloomustab kõrge sooritusvõimega meeskondi just oskus liikuda paindlikult nende kahe hoiaku vahel. See mõte haakub tugevalt ka Põhjamaade koostöö väärtustega, kus riikide ja partneritevaheline usaldus, dialoog ja jagatud vastutus omavad kesket kohta.

Filosoofiline vaade Põhjamaade koostööle

Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse 35. tegevusaasta tähistamise kontekstis pakkus Saarineni loeng ajakohase meeldetuletuse sellest, mis aitab tegelikult hoida pikaajalist koostööd elus: mitte ainult poliitikad ja koostööprogrammid, vaid ka need mitmed igapäevased inimlikud kohtumised, mida iseloomustavad lugupidamine, tähelepanelikkus ja julgus olla päriselt kohal.

Loengu lõpetuseks kutsus Saarinen osalejaid mõtlema sellele, kuidas väikesed, kuid teadlikud muutused – mõni mõte, žest või ehe tähelepanuhetk võivad vaikselt, ent mõjusalt kujundada suhteid, töökollektiive ja ühiskondi.

Saarineni ettekanne lisas Põhjamaade koostöö eesmärkidele filosoofilist sügavust, tuletades nii poliitikakujundajatele kui praktikutele meelde, et piirkondliku lõimumise tugevus ei sünni üksnes strateegilistes dokumentides, vaid ka igapäevastes valikutes, kuidas me üksteist näeme ja kohtleme.

Aastal 2026, mil Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindus jätkab tööd nii NCM Vision 2030 eesmärkide kui ka Taani ja Fääri saarte eesistumise fookuste suunas – ühiskondliku turvalisuse, konkurentsivõime ja kestliku arengu  elluviimiseks, sobib Saarineni nägemus ühtaegu nii mõtiskluseks kui ka üleskutseks: põimida inimlik kohalolu ja siiras tähelepanu poliitikakujundamise ja partnerluskoostöö põhiolemusse.

„Üksainus mõte võib juba olla mikro-muutus,” meenutas Saarinen kuulajatele. See on sobiv sõnum meie Põhja-ja Baltimaade piirkonnale, mis püüdleb progressi ja parema tuleviku poole läbi ühise ja jätkusuutliku pingutuse.