FOR-IN 2.0 Rändekonverents: Kuidas ühendada inimesed, kogukonnad ja digitaalsed võimalused?

16. oktoobril 2026 toimunud FOR-IN 2.0 rändekonverents tõi Tallinnas kokku Põhja- ja Baltimaade eksperdid, et arutleda, kuidas kujundada sidusamat ühiskonda, kus digitaalsed lahendused toetavad, aga ei asenda inimlikku suhtlust.

Dialoog kui lõimumise alus

Konverentsi avas Maria Gratschew, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor, rõhutades, et digitaalsed tööriistad ei ole mitte pelgalt tehnilised abivahendid, vaid ka sillaks inimeste vahel. „Digitaalsed tööriistad ühendavad meid, sest need on nii valdkondade kui sihtgruppide ülesed,“ sõnas Gratschew. „Eesmärk ei ole selles, et peaksime kõiges nõustuma, vaid peaksime aktsepteerima erinevaid arvamusi.“

Gratschewi sõnul on maailmas, kus erinevad vaated ja väärtused inimesi sageli lahutavad, dialoogiprotsess olulisem kui kunagi varem – mitte absoluutse üksmeele, vaid vastastikuse mõistmise nimel.

Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Eda Silberg lisas, et lõimumine peab põhinema kolmel tasandil – riigil, kohalikel omavalitsustel ja kogukondadel: „Digitaalsete tööriistade kasutamine integratsioonis aitab meil liikuda selge eesmärgi suunas -sidus ühiskond. Kuid pelgalt teenuste pakkumisest ei piisa, peame lisaks juurde pakkuma ka turvalisust ja juhendamist.“

Mobiilsus ja lõimumine – liikumine kui õppimine

Konverentsi esimese põhiettekande pidas Olle Järv, Tartu Ülikooli külalisprofessor ja Helsingi Ülikooli inimgeograafia dotsent. Tema sõnul on ühiskondlik mobiilsus üks olulisemaid võtmeid mõistmaks, kuidas inimesed lõimuvad uutesse keskkondadesse. „Meie ühiskond on väga mobiilne. Mobiilsus on vahend ühiskonna toimimise mõistmiseks,“ selgitas Järv.

Ta rõhutas, et iga liikumine – olgu see füüsiline või digitaalne – loob uusi teadmisi ja suhteid. Integratsiooni saab näha mitte kui lõplikku eesmärki, vaid kui „järjepidevat, lõpmatut protsessi“, mis hõlmab sotsiaalset, kultuurilist ja identiteedilist mõõdet. Avalikud ruumid ja kohalik teadmine loovad eeldused tegelikuks osaluseks – seal, kus inimesed kokku saavad, sünnib ka lõimumine.

Võrdlev vaade: Põhjamaade ja Baltikumi kogemused

Teise põhiettekande esitanud Henrik Emilsson, Malmö Ülikooli dotsent, tõi välja, et integratsioonipoliitika ei ole ühtne – see sõltub nii sihtrühmadest kui ka ühiskondlikest hoiakutest. „Kui rääkida integratsioonist, siis me räägime väga erinevatest sihtgruppidest,“ märkis ta, viidates sellele, et Rootsis on peamiseks rändegrupiks süürlased, Baltimaades aga vene keelt kõnelevad elanikud.

Emilsson rõhutas, et lõimumine ei sünni iseenesest, vaid vajab võimalusi ja ruumi kontaktiks:„Sisserändajate kontakt kohalikega saab tekkida juhul, kui selleks on loodud võimalus.“

Tema sõnul toetavad ühistegevused – sport, kultuur ja kogukondlikud ettevõtmised – lõimumist kõige tõhusamalt, sest need loovad loomulikku suhtlust ja usaldust.

Kodu ja kogukond kui kuuluvuse vundament

Konverentsi esimeses arutelublokis käsitleti eluaseme ja kogukonna rolli lõimumisprotsessis.

Mari Arnover, Eesti Linnade ja Valdade Liidu koordinaator, tõi välja, et sisserändajate vajadused on mitmekesised ning sõltuvad nende elukogemusest ja taustast. „Keelebarjäär on probleem – keelt on vaja õppida,“ rõhutas ta, lisades, et lisaks keeleõppele on olulised terviseteenused, haridus ja töövõimalused.

Camilla Bildsten jagas Norra Bærumi kogukonna näidet, kus „Sissejuhatav programm“ toetab sisserändajaid kohaliku elu ja süsteemidega kohanemisel.

Leedu Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni projektijuht Vytautas Ežerskis tõi aga välja kogukondliku toe keskse rolli: „It takes a community to build a home.“ Tema sõnul on kodu ja kogukond sisserändaja jaoks enamat kui pelgalt elukoht – see on turvalisuse ja kuuluvuse alus.

Digitaalne lõimumine – tehnoloogia kui partner, mitte asendus

Konverentsi teises osas keskenduti digitaalsetele tööriistadele, mis toetavad integratsiooni.

Kaisa Kepsu (Nordic Welfare Center) ja Margarita Källo (Kultuuriministeerium) tutvustasid mitmeid Eesti algatusi, sealhulgas Settle in Estonia, digipõhiseid keelekursusi ja integratsiooni teekaarti. „Kuna Eesti on digiriik, siis ei saa integratsioon ilma digilahendusteta toimuda,“ märkis Källo.

Rootsi Språkkrafti esindaja Henrik Melin tutvustas meedial põhinevat keeleõppeplatvormi, mis võimaldab õppida keelt oma emakeeles ja vastavalt tasemele – see muudab õppimise paindlikuks ja kaasavaks.

Läti esindaja Jeļena Šaicāne tutvustas riiklikku portaali Latvija.lv, kus on kättesaadavad enam kui 1600 teenust ja keeleõppevõimalused. Leedu integratsiooniameti juhataja Monika Žitkė rõhutas aga tehnoloogia ja inimliku mõõtme tasakaalu: „Integration process is not only administrative but also deeply personal.“

Žitkė sõnul peavad digilahendused täiendama olemasolevaid teenuseid, mitte asendama inimlikku suhtlust. Arendustöös tuleb alati kaasata sihtrühma, kellele lahendused on mõeldud – ainult siis on need tõeliselt toimivad ja kasutajasõbralikud.

Lõimumise ökosüsteem

FOR-IN 2.0 arutelud tõid esile, et lõimumine on sotsiaalne, kultuuriline ja tehnoloogiline ökosüsteem, kus edu eeldab kõigi tasandite koostööd. Digitaalne infrastruktuur aitab ületada keele- ja infopiire, kuid ilma inimliku kontakti ja kogukonnatoeta jääb see mehhaaniliseks.

Konverentsil kõlanud mõtted viitavad vajadusele tasakaalustada tehnoloogiline areng ja inimlik mõõde – digivahendid loovad võimalused, kuid tõeline lõimumine sünnib alles siis, kui inimesed tunnevad end kuulduna, kaasatuna ja koduselt.

Lõimumine on ühine teekond

FOR-IN 2.0 rändekonverentsi keskne sõnum oli, et lõimumine ei ole lõpp-punkt, vaid pidev teekond, kus iga liikumine, vestlus ja koostöö sammuke edasi sidusama ühiskonna suunas.

Kolm põhisõnumit jäid kõlama:

1. Kogukond ja kodu – kuuluvustunne sünnib suhetest ja turvatundest.
2. Digitaalsed tööriistad – ligipääsu ja osaluse võimendajad.
3. Avatud dialoog – erinevuste aktsepteerimine, mitte nende kadumine.

„Inimesed vajavad inimeselt-inimesele suhtlust,“ kõlas konverentsi lõpukokkuvõttes. Digitaalne maailm võib toetada seda suhtlust – aga ainult siis, kui me ei unusta, et lõimumine algab alati inimesest.

Kokkuvõtte koostasid: Anni Tetsmann, Kultuuriministeeriumi nõunik ja Mari Laikre, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse kommunikatsiooninõunik.

Vaata pildigaleriid siit (fotograaf Egert Kamenik).

Kogu konverentsi videosalvestus järelevaatamiseks on üleval meie YouTube kanalis.

Lisainfo: