Põhja- ja Baltimaade ametnike mobiilsusprogramm eakatesõbraliku ühiskonna arendamiseks

Eesti Võru valla delegatsioon külastas jaanuaris 2026 Gävle valda Rootsis õppevisiidi raames, plaaniga arendada välja Võru oma vabaajakeskus eakatele. Külastuse eesmärk oli saada kogemusi eakatesõbralike ja põlvkondadevaheliste keskkondade loomise kohta. Õppereis toimus programmi Nordic-Baltic mobility programme for public administration toetusel.

Hemlingborgi põlvkondadevahelised keskkonnad

Õppevisiit Gävles keskendus keskkondadele, kus eri põlvkonnad kohtuvad igapäevaelus ning kus koostöö erinevate tegevuste kaudu on tööviisi loomulik osa. Külastatud paikade valik lähtus Võru valla huvist lahenduste vastu, mis soodustavad sotsiaalset kaasatust ja tugevdavad koostööd eri sektorite vahel.

Gävle on alates 2019. aastast Põhjamaade eakatesõbralike linnade ja kogukondade võrgustiku liige, mida koordineerib Põhjamaade heaolukeskus (Nordic Welfare Centre). Võrgustiku kaudu saab vald osa teadusuuringutest ja teiste Põhjamaade omavalitsuste kogemustest ning tuge pikaajalises töös. Gävle valla järjepidev töö on viinud mitmete konkreetsete algatusteni, mis viivad eakatesõbraliku omavalitsuse eesmärgid praktikasse.

Üks peamisi külastuskohti oli Hemlingborg, kus hooldekodu, kool, lasteaed ja spordihall on koondatud ühe katuse alla. Gävle eakatesõbralikkuse koordinaatori Ann-Charlotte Janssoni sõnul näitab Hemlingborg, kuidas ühine asukoht võib luua loomulikke kohtumisi eri põlvkondade vahel. Ta tõi esile, et selline keskkond pakub sotsiaalset stimuleerimist ja suurendab turvatunnet, eriti eakate ja dementsusega inimeste puhul. Ka lihtsad kogemused nagu laste mängu jälgimine, võivad parandada eakate heaolu.

Võru valla jaoks oli Hemlingborg praktiline näide sellest, kuidas põlvkondadevahelisi lahendusi saab ellu viia. Projektijuht Tiina Hallimäe rõhutas, kui oluline on näha, kuidas erinevad funktsioonid igapäevaselt koos toimivad ja kuidas ühiskasutatavaid ruume kasutatakse paindlikult eri sihtrühmade jaoks. Ta tõi esile ka administratiivpindade rolli ja personali paigutuse tähtsuse koostöö toetamisel – see on teema, millega Võru oma vabaajakeskuse arendamisel tegeleb.

Võru noortekeskuse juht Karolin Eks pööras tähelepanu Hemlingborgi vabaajapindadele, kus erinevad ruumid võimaldavad loovat tegevust, mänge ja suhtlemist pärast kooli. Võru jaoks, kus uus keskus peaks teenindama mitut vanuserühma, oli see hea näide, kuidas ühised ruumid toetavad põlvkondadevahelist tegevust.

Sotsiaalne kogukond Tickselbos

Külastus hõlmas ka turvakodulaadset elamiskeskkonda Tickselbos, kus üle 65-aastased elavad iseseisvates korterites, kuid saavad kasutada ühiseid ruume, nagu elutuba, köök ja tegevusruumid. Janssoni sõnul on sellised elamismudelid olulised, et ühendada iseseisvus ja sotsiaalne kuuluvus eakatesõbralikus ühiskonnas. Tegemist on tavapärase eluasemesüsteemi osaga ega eelda hooldusotsust.

Üks elanikest rääkis, et nad kogunevad sageli elutuppa arutama ja planeerima ühiseid tegevusi. Majas töötab ka tegevusjuht, kes aitab tegevusi korraldada ja kogukonnatunnet luua. Elanikud teevad tihedat koostööd lähedal asuva noortekeskusega – kohtutakse, arutatakse, saadakse abi tehnoloogiaga ning veedetakse koos aega. Samuti on koos küpsetatud ühisköögis.

Võru eakate päevakeskuse juht Siiri Toomik ütles, et Tickselbo külastus andis ideid, kuidas arendada eakatele suunatud tegevusi ja parandada ligipääsetavust tulevases Võru vabaajakeskuses.

Nii Toomik kui ka Eks märkisid, et Võrus on juba olemas põlvkondadevahelised algatused, näiteks käsitöö- ja tekstiilitegevused ning vallakohvik, kus eri vanuserühmad kohtuvad. Õppevisiit andis lisainspiratsiooni koostöö tugevdamiseks tulevases keskuses.

Õppevisiidid kui praktiliste lahenduste alus

Külastus pakkus ka võimalust arutada, kuidas eakatesõbralikkust praktikas korraldada ja kuidas juurutada organisatsiooniülest koostööd.

Tiina Hallimäe sõnul annavad õppevisiidid võimaluse saada inspiratsiooni ja uusi vaatenurki, nähes lahendusi reaalses keskkonnas. Võru abilinnapea Sixten Sild rõhutas, et sellistes vahetustes peaks osalema erinevate valdkondade spetsialiste, sest projektide elluviimine eeldab koostööd. Kui kaasatud on nii projektijuhtimine, noorsootöö kui ka eakate teenused, tekib ühine arusaam, mida põlvkondadevaheline töö praktikas tähendab.

Võru jaoks oli see võimalus näha, kuidas eakatesõbralikkus võib läbida kogu organisatsiooni. Hallimäe sõnul teeb just see terviklikkus rahvusvahelised vahetused väärtuslikuks.

Eakatesõbralikkus on ühine vastutus

Ann-Charlotte Jansson rõhutas, et edu eelduseks on kogu omavalitsuse koostöö. Töö peab olema valdkondadeülene ega tohi piirduda ainult eakate teemadega.

Gävle lähtub Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) eakatesõbralike linnade mudelist, keskendudes muu hulgas liikuvusele, sotsiaalsele kaasatusele, info kättesaadavusele ja lähedaste toetamisele. Oluline osa on eakate kaasamine planeerimisse ja elluviimisse – seda tehakse arutelude, töötubade ja sihtrühmani jõudmise kaudu.

Töö on koondatud tegevuskavasse, kus eri osakonnad vastutavad oma valdkonna elluviimise eest. Jansson rõhutab, et see raamistik aitab mõista, et eakatesõbralikkus on osa laiemast arengust, mitte eraldiseisev teema.

Mobiilsusprogramm kohaliku arengu toetuseks

Nordic-Baltic mobility programme for public administration on suunatud avaliku sektori töötajatele Põhja- ja Baltimaades. Programm toetab õppevisiite, praktikaid ja võrgustikutegevusi, et tugevdada teadmiste vahetust ja koostööd piirkonnas.

Loe lisaks programmi kohta: Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsus­programm – Norden

Lisainfo: Louise Scheel Thomasen, vanemnõunik, Põhjamaade Heaolukeskus

Originaaltekst: Nordic Welfare Centre