Taani ja Fääri saared on Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistujamaad 2026
Taani ja Fääri saared juhivad Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistumist aastal 2026. Uue eesistumise programm – Tugevad sidemed muutlikel aegadel – on äsja avaldatud. Peamisteks prioriteetideks on ühiskondlik julgeolek, konkurentsivõime ning valitsuste jätkuvad pingutused muuta Põhjala maailmas kõige kestlikumaks ja integreeritumaks piirkonnaks aastaks 2030.
Peaminister Mette Frederiksen (Taani) ja peaminister Aksel V. Johannesen (Fääri saared) tutvustasid täna Stockholmis, Põhjamaade Nõukogu istungjärgul, Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistumise 2026. aasta programmi. Pealkirja Tugevad sidemed muutlikel aegadel all püütakse saavutada veelgi tihedamat koostööd Põhjamaade vahel – näiteks ühiskondliku julgeoleku, energiajulgeoleku, kriisivalmiduse, piiriülese kuritegevuse vastu võitlemise, konkurentsivõime, rohepöörde ning laste ja noorte kaitse valdkonnas digiajastul.
Põhjamaade valitsuste Visioon 2030 eesmärk on muuta Põhjala aastaks 2030 maailma kõige kestlikumaks ja integreeritumaks piirkonnaks. Eesistumine annab oma panuse, et eesmärk saavutada õigeaegselt.
„Sellistel ebakindlatel aegadel on ülioluline, et Põhjamaad hoiaksid kokku. Me oleme tugevad riigid, keda ühendab ainulaadne ühiskonnamudel, kõrge usaldustase, pikk ühine ajalugu ja sügavate juurtega koostöö. Me vajame seda tugevat ühtekuuluvustunnet praegu rohkem kui kunagi varem. Seepärast on 2026. aasta Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistumise pealkirjaks “Põhjala: Ühendatud muutlikel aegadel.“
Peaminister Mette Frederiksen (Taani) ja peaminister Aksel V. Johannesen (Fääri saared).
Fookuses ühiskondlik julgeolek
Eesistumise ajal keskendutakse eelkõige ühiskondliku julgeoleku tugevdamisele ning Põhjamaade rollile maailmas. See tugineb olulistele sammudele, mis tehti Soome ja Ahvenamaa 2025. aasta eesistumise ajal, mil prioriteediks oli ühiskondlik julgeolek laiemas tähenduses kogu Põhjamaades – sealhulgas energiajulgeolek, kriisivalmidus, terviseohud ja hübriidrünnakud.
Põhjamaad peavad jätkama tihedat koostööd nii piirkondlikul kui ka rahvusvahelisel tasandil – eriti Arktika ja Läänemere piirkonnas – ning olema tugevad tegijad Euroopas.
Konkurentsivõimeline Põhjala
Kuigi Põhjala konkurentsivõime on üldiselt tugev, peab uus eesistumine vajalikuks teha kõik võimaliku selle parandamiseks. Liigne regulatsioon ja bürokraatia takistavad ettevõtteid ja ettevõtjaid oma potentsiaali täielikult realiseerimast. Põhjamaade Ministrite Nõukogu on tellinud analüüsi Põhjala konkurentsivõime kohta, mille tulemused esitletakse eesistumise ajal 2026. aastal.
Põhjala põhiseaduse – Helsingi lepingu – ajakohastamine
Helsingi leping (1962), mida sageli nimetatakse „Põhjala põhiseaduseks“, on ametlik poliitiline dokument, mis reguleerib Põhjamaade koostööd. 2026. aasta eesistumise ajal jätkavad Põhjamaade valitsused lepingu ajakohastamise õigusliku ülevaate jälgimist. Üheks eesmärgiks on võimaldada, et Ahvenamaa, Fääri saared ja Gröönimaa võiksid saada täieõiguslikeks Põhjamaade Nõukogu ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu liikmeteks, kui nad seda soovivad ja nende põhiseaduslik raamistik seda võimaldab.
Gröönimaa osaleb valikuliselt
Gröönimaa osaleb mõnes Põhjamaade Ministrite Nõukogu tegevuses, kuid ei kuulu 2026. aasta ühisesse Taani ja Fääri saarte eesistumisse. Siiski mängib Gröönimaa aktiivset rolli Helsingi lepingu ajakohastamise komisjoni loomisel, mis on otsustava tähtsusega küsimuses, kas Gröönimaad tunnustatakse tulevikus võrdväärse partnerina Põhjala koostöös.
