Tähistasime Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse 35. aastapäeva Tartus
Eelmisel nädalal, 7. mail toimus Tartu Ülikooli muuseumis Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse 35. aastapäeva seminar „Põhja- ja Baltimaade koostöö – senised saavutused ja tulevikuplaanid“, tuues kokku eri valdkondade eksperdid, et arutleda Põhja-Balti koostöö seniste saavutuste ning tulevikusuundade üle. 2026 aastal tähistab Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindus oma 35. tegevusaastat Eestis. Juubeliseminar keskendus sellele, kuidas koostöö on aastakümnete jooksul arenenud ning millised võimalused ja väljakutsed ootavad piirkonda ees tulevikus. Päeva jooksul käsitleti hariduse, teaduse, energeetika, sotsiaalvaldkonna ja regionaalse arengu teemasid, rõhutades koostöö kasvavat strateegilist tähtsust kiiresti muutuvas maailmas.
Seminari avas Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor Maria Gratschew, kes andis ülevaate organisatsiooni koostöö kujunemisest ning selle arengust tihedaks Põhja-Balti koostöövõrgustikuks. Ta rõhutas, et tänane koostöö ei tähenda enam üksnes toetuste või abi jagamist, vaid ühiste eesmärkide seadmist ja piirkonna strateegilist arendamist. Eesti osaleb aktiivselt mitmetes rahvusvahelistes projektides ning NB8 eesistujana on riigil hea võimalus tugevdada teadus-, innovatsiooni-, haridus- ja kaitsealast koostööd kogu piirkonnas.
Põhjamaade Investeerimispanga (NIB) rollist piirkonna arengus rääkis korporatiivsuhete juht Jukka Ahonen. Tema sõnul on NIB tõeline Põhja-Balti koostööinstrument, mis tegutseb põhimõttel „üks liige, üks hääl“. Panga peamisteks eesmärkideks on tootlikkuse parandamine, keskkonnasäästlikkuse toetamine ning pikaajalise arengu edendamine. Näidetena tõi ta esile Tartu linna arendusprojektid ja Eesti droonitehnoloogia arendamise. Ahonen märkis, et kui varasemalt välditi kaitsevaldkonna rahastamist, siis nüüd nähakse seal vajadust strateegiliste investeeringute järele. Tema sõnul on keskseks kujunenud arusaam, et eri sektorite toetamine aitab inimestel ise oma tulevikku kujundada.
Hariduse ja kultuurikoostöö teemal esines Tartu Ülikooli taani keele ja kirjanduse külalislektor Mie Mortensen, kes tutvustas Tartu Ülikooli skandinavistika osakonda kui väikest, kuid olulist Skandinaavia keelte ja kultuuride keskust Eestis. Tartu Ülikoolis õpetatakse kõiki Skandinaavia keeli ning eesmärk on luua keskkond, kus ühe keele õppimine aitab mõista ka teisi piirkonna keeli ja kultuure. Lisaks akadeemilistele teadmistele peetakse oluliseks tugeva sotsiaalse ja kultuurilise kogukonna loomist.
Põhjamaade rollist kaasava ühiskonna kujundamisel Eestis rääkis Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees Meelis Joost. Ta meenutas, et Eesti huvi norra keele ja Põhjamaade kogemuse vastu sai hoo sisse juba 1990. aastatel. Tudengivahetused ja rahvusvahelised kontaktid tõid Eestisse uusi ideid sotsiaalteenuste ja hooldussüsteemide arendamiseks. Tänaseks on koostöö muutunud aga praktilisemaks ja mõjusamaks – tehakse ühist arendustööd, jagatakse kogemusi ning seistakse regionaalselt vajalike muudatuste eest. Joost tõstis lisaks esile noorte suurema kaasamise ja tugevamate koostöövõrgustike loomise vajadust kogu piirkonnas.
Teaduskoostöö tulevikust kõneles Eesti Teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson. Tema sõnul annab koostöö piiratud ressurssidega väikeriikidele suurema võimekuse ja tugevama teadustaristu. Põhja-ja Baltimaade teadusprojektid aitavad kasvatada kompetentsi ning laiendada koostöövõimalusi. Jaanson tõi välja, et varem oli NordForski programmides osalemine väiksematele partneritele keeruline ja kulukas, kuid nüüd on süsteemi muudetud toetavamaks ka nende projektide suhtes, mis kohe edu ei saavuta. Fookusteemadena nimetas ta metsandust, tehisintellekti, jätkusuutlikkust ja regionaalset innovatsiooni. Ühises kultuuriruumis tehtav teadustöö muutub tema sõnul kiiresti muutuvas maailmas üha olulisemaks.
Energeetika tulevikusuundadest rääkis Saarte Energiaagentuuri juhataja Sulev Alajõe, kes keskendus saarte energialahendustele ja Läänemere piirkonna potentsiaalile tuuleenergia tootmises. Ta rõhutas vajadust suurema innovatsiooni järele, mis arvestaks kohalike tingimustega. Samuti juhtis ta tähelepanu sellele, et piiratud energiataristuühendused Põhjamaade ja Baltikumi vahel suurendavad tänases geopoliitilises olukorras piirkonna haavatavust. Alajõe sõnul võiksid saared kujuneda tuleviku energiasõlmedeks ja majanduskasvu keskusteks.
Seminar lõppes ühise arutelu ja kerge lõunaga. Päeva arutelud tõid esile, et Põhja- ja Baltimaade koostöö on viimase 35 aasta jooksul kujunenud oluliseks piirkondlikuks tugevuseks. Ühised väärtused, teadmiste jagamine ja praktiline koostöö aitavad luua vastupidavamat, innovaatilisemat ja sidusamat piirkonda ka tulevikus. Täname soojalt seminaril esinejaid ja osalejaid, tänu teile sai võimalikuks meie juubeliaasta pidulik tähistamine Tartus!
Vaata kogu pildigaleriid siit.
Fotod: Kristi Sits
