Inimkaubandus: ohvrite ja kurjategijate tuvastamine, katsumused ja uued suundumused

Esmaspäev, 10 Juuni 2013
PPA/norden.ee PPA/norden.ee

Inimkaubandus on ülemaailmne probleem ja puudutab kõiki riike, kas antud kuriteoliigi allikana, transiidimaana, sihtkohana või kõik kolm koos. Inimkaubandus on ahvatlev äri – sageli peetakse seda narko- ja relvakaubanduse järel üheks kõige kasumlikumaks ebaseaduslikuks äriks. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni andmetel on maailmas hinnanguliselt 21 miljonit sunniviisilise töö tegijat.

30. ja 31. mail Tallinnas peetud konverents "Ohvrite ja kurjategijate tuvastamine – miks me ei märka neid?" lõpetas enam kui aasta kestnud Põhjamaade, Balti riikide ja Loode-Venemaa koostööprojekti. Projekti raames korraldatud õppereisidel tutvusid ametnikud ja eksperdid saavutuste ja edulugudega ohvrite tuvastamises inimkaubanduse vastases võitluses. Kahepäevasel konverentsil osales ligikaudu 80 inimest.

Tänased katsumused ja uued suundumused

Inimkaubandus ei ole uus nähtus, kuid kurjategijad on tegevuse tänapäevastele oludele vastavaks kohandanud ja kasutavad uusi meetodeid.

"Praegu on peamised raskused inimkaubanduse vastases võitluses seotud selle kuritegevuse uute vormide tekke ja kiire levikuga, mille tõkestamine ja avastamine nõuab uusi meetodeid ja ressursse," ütles Leedu apellatsioonikohtu kohtunik Laima Garneliene. Seetõttu on väga tähtis, et me muudaksime arusaama ebaregulaarse rände põhjustest ja viisidest, kuidas ohvreid üle piiride viiakse.

Venemaale on suurim probleem sunniviisiline töö Vene Föderatsioonis. Puudub statistiline ülevaade selle kohta, kui palju on neid inimesi, keda töö tegemiseks ära kasutatakse. Hinnanguliselt on Venemaal ebaseaduslikult või halbades tingimustes töötavaid inimesi 10–15 miljonit. Need töötajad on enamasti pärit SRÜ riikidest, suurem osa Usbekistanist ja Tadžikistanist.

Tihedama rahvusvahelise koostöö vajalikkust rõhutavad ka mitmed fiktiivse abielu juhtumid, kus Euroopa Liidu (EL) elamisluba ihaldavad mehed noori läti naisi ära kasutavad (peamiselt Iirimaal). Sellistel juhtudel meelitatakse naised mõnda teise ELi riiki, kus nad fiktiivse abielu sõlmivad. Neile lubatakse tööd, aga selle asemel sunnitakse neid hoopis astuma abiellu, kust sageli ei puudu ka vägivald ja seksuaalne väärkohtlemine.

Ohvrite tuvastamise probleem

Ohvrite tuvastamine on inimkaubanduse vastases võitluses järjekordne raske samm. Sageli on keeruline määratleda, kas isikut tuleb vaadelda ohvri või kurjategijana, seetõttu on isiku staatuse üle otsustamine keeruline. Näiteks puudutas üks tõstatatud teemasid seda, kuidas süüdistajad ja vabakonnad on eriarvamusel sellest, mille alusel inimest ohvriks või kurjategijaks peetakse.

Inimkaubanduse ohvrite tuvastamine piiripunktides on keeruline mitmetel põhjustel. Esiteks ei pruugi isiku staatus ja kavatsused teada olla. Ka ohvrid ei pruugi ise oma staatusest rääkida, sest kaubitsejad on neid ähvardanud ja neile selged juhtnöörid kätte andnud. Samuti ei paista ohvrid kuidagi silma ja neid peetakse tavalisteks reisijateks.

Seadused ja karistused

Üks mitme osaleja tõstatatud probleem puudutab kohtueelse uurimise korrektset elluviimist ja raskusi piisavate tõendite kogumisel. Inimkaubandus on varjatud kuritegu: ohvrid ise ei lähe politseisse. Seetõttu on ohvreid raske tuvastada ja veelgi raskem on neid tunnistama panna. Ohvrite ütlused on kõige olulisem tõendite allikas ning nende saamine lisaks teistele tõenditele on hädavajalik. Kurjategijate vastutusele võtmisega tegelevad isikud peavad pakkuma ohvritele abi ja kaitset. Üks lahendus oleks luua inimkaubanduse juhtumitele spetsialiseerunud kohtunike süsteem. Suure pildi nägemiseks tuleks tõendeid koguda eri riikidest.

Lätis on inimkaubanduse ennetamise faasis astutud palju samme. Nende hulka kuulub noorte teavitamine rändega seotud riskidest ja sellest, kuidas ohvreid värvata püüdvaid isikuid ära tunda. Muu hulgas kontrollitakse ajalehtedes ja internetis avaldatud kuulutusi, sest need mängivad ohvrite leidmisel olulist rolli.

Muud inimkaubanduse tõkestamisega seoses tõstatatud teemad keskenduvad suurematele poliitilistele pingutustele inimkaubanduse põhjustega tegelemiseks selle lähteriikides, näiteks karmim tööturu kontrollimine ja ebaseaduslike ettevõtete sulgemine.

Piiriülese koostöö tähtsus

Kõik konverentsil osalenud eksperdid olid ühel nõul selles, et koordineeritud piiriülene koostöö on vajalik. Samas on vajalik mitte üksnes koostöö riikide vahel, vaid ka tihedam koostöö ühiskonna erinevate sektorite vahel, nagu näiteks ametivõimud, ametiühingud, erasektor ja vabakond.

Kuigi riikidevaheline koostöö sisaldab erinevaid kitsaskohti, nagu näiteks erinevused seadustes, on rahvusvaheline koostöö inimkaubanduse vastases võitluses äärmiselt oluline. Võrgustikel on positiivne mõju ohvrite ja kaubitsejate tuvastamisele, kaubitsejaid ja marsruute puudutavate teadmiste ja teabe vahetamisele ning ennetavale värbamisele.

Konverentsi korraldasid Põhja- ja Baltimaade Naispolitseinike Võrgustik ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis ning seda toetas Eesti Politsei- ja Piirivalveamet.

Konverentsil kõlanud ettekannetega on võimalik tutvuda siin. Pilte konverentsilt saab vaadata siin.


Kontakt

Angelika Lebedev JanaLaigo 720x540

Angelika Lebedev

kommunikatsiooninõunik

tel. +372 627 3100
mob: +372 5564 8008
e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

NB! Loe värskemaid uudiseid Põhjalast
Põhjamaade Ministrite Nõukogu kodulehelt
!

Telli uudiskiri

  • Uudised
  • Sündmused
  • Toetuste tähtajad
  • Uurimisraportid