Paul Collard: Oluline on see, kuidas ainet õpetatakse, mitte see, mida õpetatakse

Paul Collard, MTÜ Loovus, Kultuur ja Haridus asutaja ja tegevjuht tutvustas eelkõige Briti valitsuse tellimusel valminud õppekava "Loovad ühendused", milles kasutatakse loovust ja kultuuri sotsiaalse ja majandusliku muutuse tekitajatena. Näidetest selgus, et loova hariduse abil saab parandada õpitulemusi näiteks õpilastel, kellel on raskusi matemaatika või kirjutamisega. Õppekava on aastatel 2008–2011 kasutatud 4000 Inglismaa koolis, aga ka Leedu, Saksamaa, Norra ja Rootsi koolides.

Õppimine tunnete ja konfliktide läbi

Norras kogub tuntust ja tunnustust n-ö argiõnne meetod "Viis heaoluviisi". Keyserløkka ja Ola Narri lasteaia õppealajuhataja Ida-Christine Hanseni sõnul on need viis heaolu: kontakti saamine, aktiivsus, märkamine, pidev õppimine ja andmine. Selle meetodi abil suurendatakse inimeste rahulolu ning pannakse neid üksteisele rohkem tähelepanu pöörama.

Projekt keskendub sõprusele, sotsiaalsetele oskustele, tunnetele, mängimisele, konfliktidega toimetulekule ja täiskasvanutele. Näited lastele mõeldud tegevusest on koostööd nõudvad rühmamängud, tunnete õppimine ja laste arutelud selle üle, mis neid kurvaks või õnnelikuks teeb. Konfliktide lahendamiseks pakuvad lapsed välja lahendused, valivad neist ühe ja hindavad, kas see oli edukas. Konfliktidega toimetuleku meetodi peamine eesmärk on panna lapsed mõtlema erinevatele vaatenurkadele ning aru saama tegude ja tagajärgede seostest.

Rollimängud

Mads Lunau asutatud Østerskovi erakoolis Taanis tutvustatakse igal nädalal õpilastele uusi maailmu ja uusi rolle, luues nii klassiruumis uusi lugusid. Mängu ülesehitus on kujutluslik maailm, mis pärineb nii ajaloost, ühiskonnast kui ka kirjandusest. Looline ülesehitus tähendab, et kujuteldavas maailmas juhtub midagi, millele õpilased peavad oma teadmiste ja kogemuste alusel reageerima. Õppetöö on valdkondadeülene ning sisaldab õpikoja, jutu, rollimängu ja tunni elemente.

Soome lugemise inspireerija Agenta Möller-Salmela uuendusliku mudeli aluseks on motivatsioon (miks?), meetod (kuidas?) ja maagia (mis?). Rohkem lugema motiveerivad muu hulgas lõputud teadmised, sotsiaalne ja psühholoogiline areng ning keskenduma õppimine. Tunnid toimuvad inspiratsioonitoas, mis on dekoreeritud teatud teema kohaselt. Põhimeetod on jutuvestmine, aga kasutatakse ka pildiraamatuid, massaažilugusid ja käpiknukke.

Laste loodud ühiskond

Kogenud Islandi pedagoog Herdís Egilsdóttir esitles enda välja töötatud ja auhinnatud õppemeetodit "Asustamine". Meetodi kohaselt loovad õpilased saare, asustavad selle ning ehitavad üles ühiskonna, kus on kõik vajalikud institutsioonid ja funktsioonid. Lapsed loovad fantaasiamaa, otsides teavet teistest riikidest ja võrreldes seda sellega, kuidas nemad tahaksid, et nende saare elanikud elaksid. Meetodiga soovitakse julgustada lapsi mõtlema ja infot otsima ning õpetajad ütlevad neile, kust vastuseid leida. Väitele, et selline meetod on lastele liiga keeruline, vastas Egilsdóttir, et kõige tähtsam nõue on mitte küsida lastelt, mida nad õppisid, sest see võib nad teadmatuse lõksu juhtida.

Õpetamise asemel õnnelik õppimine

Kuuletuva loovuse idee autori ja Rootsi koolide arengukonsultandi Ulla Wiklund hinnangul ei tule õppida ainult keelt ja kirja, vaid kasutada ka esteetilisi keeli (muusikat, kunsti, tantsu, teatrit, disaini, meediat jms). Rootsis on õpetamisest saanud õppimine ning õppekavades rõhutatakse õppimisprotsessi olulisust, et inspireerida õpilasi osalema ja muutma klassiruumi demokraatlikuks. Esteetiline õppimine on meetod, mis julgustab õpilasi ühendama emotsioonid, kogemused, teadmised ja analüüsi. Tavapärane õpetamine põhineb õpilaste tajul ja esitamisel. Õppimiseks on väga tähtis võimaldada õpilastele ka aega analüüsiks.

Ott Ojamets ja Hedvig Evert Embassy of Education'ist ehk õnneliku õppimise suursaatkonnast esitlesid keeleõpet, mis põhineb iga konkreetse isiku vajadustel, huvidel, tempol, tasemel ja võimetel. Ojametsa ja Everti väitel ei pühendata haridussüsteemis piisavalt aega õppijaks olemisele. Õppijad peavad nende sõnul olema keeleõppes vabad ja õnnelikud ning loobuma nõuetest, mis ei lase neil olla loovad. Samuti leiavad Ojamets ja Evert, et vastutus tuleb panna õpetajatelt õpilastele ning õpetajad peavad usaldama õpilaste võimeid leida lahendusi.

Vajalik väärtustamine

Loovusfoorumi aruteludes rääkisid direktorid ja ministeeriumite esindajad vajadusest väärtustada loovust õppetöös ja õpetajakutset Eestis. Loovuse suuremale kasutamisele koolitöös aitavad kaasa ka parem õpetajakoolitus, olemasolevasse õpetajaskonda investeerimine ning õpetajatele vabaduse ja enesekindluse andmine loovuse kasutamiseks õppetöös. Usaldus õpetajate ja juhtkonna vahel on väga oluline, samuti peaks juhtkond õpetajaid toetama ning julgustama neid oma ideedest rääkima ja neid ellu viima. See aitaks kaasa loovuse kasutamisele.

Loovusfoorumi tulemused ja ettepanekud:

• Koolide ja muuseumide koostööd tuleb veelgi tõhustada, et muuseumeid saaks kasutada ka õppetöös.
• Mitmed õpitubades/loovstuudiotes osalenud õpetajad lubasid katsetada omandatut õppetöös.
• Oluline on kaasata lapsevanemad õppeprotsessi. Ahel kool-õpilane-lapsevanem peaks moodustama ühtse terviku.
• Riiklik õppekava annab Eestis koolidele üsna suure vabaduse õppetöösse loovalt läheneda, kuid vaja oleks süsteemsemalt ja enam õpetajaid koolitada ning leida selleks ressursid.
• Õpetajad võiksid rohkem tegeleda üheskoos enda loovuse arendamisega (nt ühised erialasid ühendavad kunstinäitused, performance'id jms) – luua loovuse arendamisele kestlik platvorm.

Kliki siia, et leida viited loovusfoorumi ettekannetele, fotodele, videotele jm.