Inimkaubanduse vastased spetsialistid: vaja on strateegilist pikaaegset teavituskampaaniat

Teisipäev, 29 Aprill 2014
Myria Vassiliadou, Euroopa Liidu inimkaubanduse vastaste võitluse koordinaator. Foto: Terje Lepp/norden.ee Myria Vassiliadou, Euroopa Liidu inimkaubanduse vastaste võitluse koordinaator. Foto: Terje Lepp/norden.ee

Oluline on strateegiline pikaajaline teavituskampaania eesmärgiga muuta käitumismustreid ja suhtumist inimkaubandusse ja selle ohvritesse, oli üks peamisi ettepanekuid spetsialistidelt küsimusele, kuidas vähendada nõudlust inimkaubanduse järele ning kuidas tõkestada värbamist ekspertfoorumil "Inimkaubandus: värbamine, tuvastamine, ohvriabi" *, mis toimus 24. aprillil Tallinnas.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu korraldatud ekspertfoorumil osales sadakond politseinikku, prokuröri, kohtunikku, riigiametnikku ja ohvreid abistavat spetsialisti Põhjamaadest, Balti riikidest, Loode-Venemaalt ja Suurbritanniast. Foorum lõppes spetsialistide ümarlaua aruteludega.

Ühiskond peab taunima ühemõtteliselt inimkaubandust. Kuna väärtuste ja hoiakute muutumiseks võib kuluda aastakümneid, tuleks selgitada inimkaubandust ja selle tagajärgi ka lastele ja noortele näiteks koolides, huvikeskustes jms, leidsid spetsialistid. Inimesed peaksid hakkama mõistma kõige odavama kauba ja teenuse võimalikke tagamaid, et odavus võib olla saavutatud inimeste ebaeetilisel ja kuritegelikul ära kasutamisel.

Tööotsinguportaalides ja seksteenuste foorumites peaks olema nähtaval teavitus inimkaubanduse ja kahtlust äratavate pakkumiste (nt tavapärasest tunduvalt suurem palk) kohta.

Ettevõtete kontroll ja ühtsem tööturg

Teadlikkust ja vastutust napib ka ettevõtjate hulgas, mistõttu tuleks selgitada ka tööandjatele, et värvates odavat tööjõudu vahendajate kaudu võivad nad kaasa aidata inimkaubandusele. Tähelepanu vajavad valdkonnad on põllumajandus, kalandus, hotellid jt teenindusettevõtted. Ametivõimud peaksid korraldama korrapäraselt kontrollkäike, et vaadata üle töötajate töölepingud ja –tingimused.

Seadused ja töölepingud peaksid olema erinevates riikides sarnasemad, et töötajatel oleks lihtsam aru saada oma õigustest ja ära tunda lepingud, mida võivad pakkuda inimkaubitsejad. Näiteks peaksid põhilised töötingimused Eestis ja Põhjamaades olema sarnasemad. Inimkaubanduse ohvrite kasutamine tuleks kriminaliseerida, seejuures tuleks vastutusele võtta nii tööandjad kui ka alltöövõtjad.

Samas peaks olema lihtsam karistada ettevõtteid, kes kasutavad inimkaubanduse ohvreid. Selleks peaksid omakorda tegema riigid ja ametiasutused – nt tööinspektsioonid, migratsiooniametid, politsei, maksuametid jms - tihedamalt ja süsteemsemalt koostööd. Näiteks kui politseil ei ole võimalik tegutseda, saaksid ettevõttes uurimist alustada kas maksuamet või tööinspektsioon.

  • Inimkaubanduse vastane foorum 2014
  • Autor: Terje Lepp/norden.ee
  • Christopher Ansell, Euroopa Ühenduse Inimkaubanduse Vastase Projekti (ECAT) koordinaator; Metropolitan Police'i raske ja organiseeritud kuritegevuse üksuse politseiuurija
  • Autor: Terje Lepp/norden.ee
  • Inimkaubanduse vastane foorum 2014
  • Autor: Terje Lepp/norden.ee

Ohvreid rohkem, vähem kurjategijaid vangis

Põhjamaade Ministrite Nõukogu inimkaubanduse vastase võitluse jätkuprojekti eesmärgiks on muuta Põhjamaade ja Balti riikide politseinike, kohtute, prokuratuuride, MTÜ-de jt ekspertide koostööd senisest tõhusamaks, kiiremaks ja uuenduslikumaks. Tegutsemise vajadus on ilmselge: vaatamata sadadele põhjalikele uurimustöödele, aruannetele ja soovitustele kasvab Euroopas inimkaubanduse ohvrite arv, samal ajal kui kurjategijaid satub vähem trellide taha.

"Midagi on väga-väga valesti," tõdes Euroopa Liidu inimkaubanduse vastase võitluse koordinaator Myria Vassiliadou avades ekspertfoorumit. Seejuures ei ole tegu kolmanda maailma probleemiga, nagu võiks ekslikult arvata. Vassiliadou sõnul on nii enamik ohvreid kui ka kurjategijaid ELi kodanikud.

Euroopas püsib seega jätkuvalt suur nõudlus inimkaubanduse järele ning selles raskes organiseeritud kuritegevuses ringleb suur hulk raha, märkis Vassiliadou. Aastatel 2008-2010 tuvastati Euroopas 24 000 inimkaubanduse ohvrit, kuid see on kõigest jäämäe tipp.

Eesti siseminister Hanno Pevkur lisas, et tegu on eelkõige sotsiaalse probleemiga, kus kedagi kasutatakse ära. "Ohvrile jääv jälg on sügav, suure tõenäosusega kogu eluks," sõnas Pevkur.

Mida teha?

EL soovib Vassiliadou sõnul pöörata võrdselt tähelepanu kõigi inimkaubanduse vormide ohvritele. Kui mõni aeg tagasi oli inimkaubanduses põhiline isikute värbamine prostitutsiooni, siis tänapäeval on lisandunud sunniviisiline töö, ärakasutamine kuritegelikeks tegevusteks (nagu varastamine, illegaalne kaubavedu, fiktiivabielud), elundite eemaldamine jms.

EL püüab olla tegevustes inimkaubanduse vastase võitlusega innovatiivne, olla kurjategijatest samm ees. Samas on Vassiliadou sõnul oluline, et kõik liikmesriigid võtaksid vastu inimkaubanduse vastased seadused ning need ka ellu viiksid praktikas. Lisaks soovib EL 2016. aastaks kriminaliseerida inimkaubanduse ohvrite kasutamise, kuid see on Vassiliadou sõnul keeruline, sest arusaamad inimkaubandusest ja väärtused on liikmesriigiti erinevad. "Me ei tohi aktsepteerida orjade kasutamist, inimkaubanduse ohvrite ekspluateerimist," toonitas ELi inimkaubanduse vastase võitluse koordinaator.

Ekspertide koostöövõrk

Dagfinn Hoybraten"Kõige aluseks on riiklikud sammud võitluses inimkaubandusega, kuid sellest ei piisa. Me peame tegutsema piiriüleselt, kui soovime lõpetada seda tänapäeva orjanduse vormi," rõhutas Dagfinn Høybråten (pildil), Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) peasekretär. Høybråteni sõnul peab PMNi projekti tulemusena olema näiteks Tallinnas töötaval politseinikul palju lihtsam tõsta telefonitoru ning helistada Oslosse kolleegile, kellega nad on juba kohtunud ja kogemusi vahetanud.

Rahvusvahelised partnerlused ja koostöövõrgud, kogemuste vahetamine on aluseks kiirele reageerimisele, kurjategijate tabamisele ja ohvrite abistamisele.

Kui Balti riigid on inimkaubanduses peamiselt päritolu- või transiitriigid, siis Põhjamaad on sihtriigid. Foorumil esinenud Põhjamaade eksperdid tõid esile, et näiteks Norras on tõsiseks probleemiks sunniviisiline töö – kasvav trend noorte meeste seas - ja inimkaubitsejate küüsi sattunud lapsed. Politseinikel, piirivalvuritel ja kohtunikel, prokuröridel on tööd väga palju ning seda olulisem on koostöö ohvrite abistamisega tegelevate mittetulundusühendustega.

Konkreetsed sammud

Viimased 7-8 aastat inimkaubanduse vastase võitluse teemadega tegelenud Rootsi parlamendisaadik ja Läänemeremaade parlamentaarse konverentsi inimkaubanduse raportöör Johan Linander toonitas, et käes on aeg lõpetada vaid rääkimine ning astuda konkreetseid samme. Selleks on olemas soovitused Läänemeremaade parlamentaarselt konverentsilt, mõned näited:

  1. Igal riigil peaks olema sõltumatu inimkaubanduse raportöör, kes ei tööta politseis ega teiste valitsuse kontrollitud asutuste juures. Raportöör peaks koguma ja analüüsima statistikat, regulaarselt raporteerima riigi parlamendile ning avalikkust teavitades tõstma üldist teadlikkust inimkaubandusest.
  2. Kõikides riikides peavad kehtima seadused kõigi inimkaubanduse vormide vastu ning kõik inimkaubanduse kuritegudes osalejad peaksid olema kriminaalkorras karistatavad, st näiteks ka taksojuhid ja hotellipersonal.
  3. Igas riigis peaks olema politseis ja prokuratuuris inimkaubandusele spetsialiseerunud valdkondade ülene eriüksus, kuhu kuuluvad audiitorid, majandusuurijad, sotsiaaltöötajad, psühholoogid, IT-spetsialistid jne.
  4. Minimaalne 30-päevane tingimusteta järelemõtlemisaeg ohvritele. Selle aja jooksul on ohvril õigus meditsiiniabile ning toetusele, et ta saaks eluga edasi minna.

Näiteid Läänemeremaade Nõukogu kaardistatud kitsaskohtadest:

  • Puuduvad teenused, mis vastaksid seksuaalse ekspluatatsiooni ohvriks langenud meestele;
  • Ohvrid ei võta abi vastu;
  • Keskendutakse ohvrite päritoluriiki tagasi saatmisele nende abistamise asemel;
  • Täisteenuseid pakutakse vaid ohvritele, kes viibivad sihtriigis seaduslikult;
  • Täielikku abi ja ajutise elamisloa saavad vaid ohvrid, kes on nõus kohtus tunnistama;
  • Kohtusüsteemil puuduvad piisavad kogemused või teadlikkus;
  • Õiguskaitse asutuste ja abiorganisatsioonide vaheline koostöö on küll formaalselt paigas, kuid ei rakendata praktikas;
  • Ohvrite kriminaliseerimine ja häbistamine;
  • Ohvritele mõeldud hüvitiste puudumine.

* Foorum I toimus Põhjamaade Ministrite Nõukogu projekti Nordic – Baltic – North–West Russian Border Regional Cooperation Part II, Combating Trafficking in Human Beings for Forced Labour, Children and Sexual Exploitation raames.

Projekti järgmised tegevused:

  • Foorum II: "Sotsiaalsed tagajärjed" (september 2014, Riia)
  • Seminar kohtumenetlusest (12.-13. november 2014, Stockholm)
  • Ekspertkonverents (aprill 2015, Vilnius)

Loe lähemalt projektist, tutvu ettekannetega ja vaata pilte siin.


Kontakt

Angelika Lebedev JanaLaigo 720x540

Angelika Lebedev

kommunikatsiooninõunik

tel. +372 627 3100
mob: +372 5564 8008
e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

NB! Loe värskemaid uudiseid Põhjalast
Põhjamaade Ministrite Nõukogu kodulehelt
!

Telli uudiskiri

  • Uudised
  • Sündmused
  • Toetuste tähtajad
  • Uurimisraportid