4 probleemi inimkaubanduse vastasel võitlusel

Esmaspäev, 17 November 2014
Põhjamaade ja Balti riikide prokurörid, uurijad, kohtunikud ja teised eksperdid Stockholmis. Põhjamaade ja Balti riikide prokurörid, uurijad, kohtunikud ja teised eksperdid Stockholmis.

Vähene teadlikkus inimkaubandusest; uurimisgruppide kasutamine, sest inimkaubandusjuhtumid on tavalistest keerukamad; õiglane kohtumenetlus, kus riigid tunnustaksid üksteise protseduure ega riivaks inimõigusi; rahapesu, kuritegeliku raha jälitamine ja selle konfiskeerimine. Need on Rootsi peaprokurör Björn Blomqvisti sõnul inimkaubandusjuhtumite lahendamisel neli probleemset valdkonda, mis vajavad Põhjamaade ja Balti riikide ühiseid lahendusi.

"Oluline on tunda erinevaid praktikaid ja seadusi," toonitas seejuures Blomqvist eelmisel nädalal Stockholmis enam kui poolesajale Põhjamaade ja Balti riikide inimkaubandusjuhtumitega tegelevale prokurörile, uurijale, kohtunikule ja eksperdile, kes osalesid Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Rootsi Riigiprokuratuuri korraldatud ekspertseminaril. Loe täismahus Blomqvisti avakõne siin.

Rootsi, Soome, Taani, Norra ja Läti prokurörid ja uurijad tutvustasid kolleegidele oma kogemusi inimkaubandusjuhtumite kohtumenetlusel. Täpsemalt arutasid eksperdid marjakorjajate, koristajate, lapstööjõu ja võltsabielu juhtumeid.

Õppetunnid

Ühiste kitsaskohtadena ja õppetundidega toodi lisaks Blomqvisti öeldule esile:

  • ametkondade suhtumine võimalikesse inimkaubanduse ohvritesse, soovimatus või oskamatus tuvastada probleemi;
  • inimkaubanduse mõiste: kas see on liigkasu võtmine, inimese väga haavatava olukorra ära kasutamine, petmine, ähvardamine, täielik kontroll ohvri elu üle, maksupettus? Kuidas teha vahet inimkaubanduse juhtumil ja töövaidlusel?
  • ohvrite äärmiselt haavatav olukord ning puudulik eneseväljendus. Kardavad võimuesindajaid, tunnevad häbi ja piinlikkust, valetavad seetõttu. Mõnikord on kirjaoskamatud, väga vähese haridusega, teisest kultuuriruumist. Kaitsjatel on tihti lihtne sellist olukorda ohvri vastu pöörata ning näidata teda ebausaldusväärsena.
  • kuidas võtta vastutusele vahendajaid ja inimkaubanduse ohvrite teenuste teadlikke tarbijaid?

Rumeeniast pärit rooma laste ärakasutamist uurinud ja süüdimõistva kohtulahendini jõudnud Norra prokurör Rudolf Christoffersen toonitas, et inimkaubitsejad kasutavad Põhjamaid, laiemalt Läänemere piirkonda, ühtse n-ö turuna, liikudes ühest riigist teise. Seetõttu on ametivõimude koostöö õigusküsimustes äärmiselt oluline. Abiks on ka Eurojust ja Europol.

Meedia ja poliitikute tähelepanu

Juhtumite lahkamisel selgus, et keerukad seadused ja kitsaskohad on hakanud pälvima lisaks kohtusüsteemile ka ajakirjanduse ja poliitikute tähelepanu. Siiski leidsid ekspertseminaril osalenud praktikud, et teadlikkuse tõstmine nõuab tööd.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse nõunik Merle Kuusk märkis, et Põhjamaade ja Balti riikide justiitsministrid nimetasid augustis võitlust inimkaubandusega ühe tähtsa koostöövaldkonnana. Põhjamaade Ministrite Nõukogu peasekretär Dagfinn Høybråteni sõnul on oluline küsimus, kas seadusi annaks parandada inimkaubanduse ohvrite paremaks kaitsmiseks.

Põhjamaade justiitsministrid otsustasid oktoobris, et nad sooviksid algatada kolme-aastase valdkondadeülese inimkaubandusvastase võitluse koostööprogrammi ning eraldada selleks 750 000 – 800 000 Taani krooni. Uus programm hõlmaks justiits-, tööturu-, tervise- ja sotsiaalvaldkonda ning kaasatud oleksid jätkuvalt ka Balti riigid ja Loode-Venemaa.

Käesolev, 2013. aasta sügisel alanud Põhjamaade Ministrite Nõukogu inimkaubanduse vastase võitluse jätkuprojekt Balti riikide ja Loode-Venemaaga kannab nimetust Nordic – Baltic – North–West Russian Border Regional Cooperation Part II, Combating Trafficking in Human Beings for Forced Labour, Children and Sexual Exploitation. Avaüritus toimus selle aasta aprillis Tallinnas ning projekt jätkus 12.-13. november Stockholmis.

Projekti järgmine üritus toimub 27.-28. november Riias ning keskendub inimkaubanduse vastase võitlusega seonduvatele sotsiaalsetele tagajärgedele. Projekt lõpeb ekspertkonverentsiga Vilniuses 2015. aasta kevadel.

Lisainfo: Merle Kuusk, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse nõunik, tel. 627 3105 või e-post See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..


Kontakt

Angelika Lebedev JanaLaigo 720x540

Angelika Lebedev

kommunikatsiooninõunik

tel. +372 627 3100
mob: +372 5564 8008
e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

NB! Loe värskemaid uudiseid Põhjalast
Põhjamaade Ministrite Nõukogu kodulehelt
!

Telli uudiskiri

  • Uudised
  • Sündmused
  • Toetuste tähtajad
  • Uurimisraportid