Inimkaubanduse ohvrid vajavad aastaid kestvat rehabiliteerimist

Kolmapäev, 03 Detsember 2014
Foto: norden.ee Foto: norden.ee

„Me teame täpselt, kes on ohvrid ja kust neid leida. Me teame, kes on riskigrupid," rääkis Maia Rusakova, MTÜ Satellit direktor Peterburist eelmisel nädalal Riias toimunud inimkaubanduse ohvrite sotsiaalseid tagajärgi käsitlenud Põhjamaade ja Balti riikide ekspertfoorumil. Küsimus on, mis neist ohvritest saab.

Rusakova ja teised Põhjamaade ja Balti riikide eksperdid toonitasid, et inimkaubanduse ohvrid ja nende pered vajavad aastatepikkust rehabiliteerimist, et nad ei satuks tagasi kaubitsejate küüsi ning saaksid naasta normaalsesse ellu. Edukas rehabiliteerimine vajab aga süsteemi, veebiteenuseid ja rahastamist.

„Võitluses inimkaubandusega peab keskenduma ohvrite inimõigustele, nad peavad olema kaitstud, toetatud ja saama õiguse. Ohvrid ja nende sugulased peavad saama tingimusteta abi olenemata nende staatusest, soovist osaleda kaubitsejate vastu algatatud kriminaaljuurdluses või kuidas neid ära kasutati," toonitas Norra parlamendi ja Põhjamaade Nõukogu saadik Sonja Mandt.

Mandti sõnul on jätkuvalt Põhjamaades kitsaskohaks ohvrite järelemõtlemisaeg, kas nad soovivad osaleda kaubitsejate vastases uurimises. „Kuna inimkaubandus on piiriülene kuritegu, siis erinev olukord Põhjamaades raskendab piiriülest koostööd," tõdes Mandt.

Sooküsimus

Britta ThomsenMehi ja naisi kaubitsetakse erinevalt, märkis Taani endine Euroopa Parlamendi saadik ja aastakümneid inimkaubanduse vastu võidelnud Britta Thomsen (pildil). Kui naisi ja tüdrukuid on kaubitsetud peamiselt prostituutideks, siis uued suundumused näitavad, et ka noori mehi kasutatakse üha enam ära tööturul. Portugalis näiteks ehitussektoris, Põhjamaades leidub juhtumeid koristusfirmades, toitlustusettevõtetes ja marjakorjamisel.

Soolise erinevuse toob esile ka hiljutine ÜRO üleilmne inimkaubanduse ohvrite raport, mille kohaselt on 70 protsenti ohvritest naised. Lisaks on võrreldes aastatega 2007-2010 tõusnud viie protsendi võrra lastega kaubitsemine. Iga kolmas inimkaubanduse teadaolev ohver on laps. Kolmest lapsohvrist kaks on seejuures tüdrukud. Sonja Mandti hinnangul võib noori meesohvreid olla siiski palju enam.

Britta Thomseni sõnul tuleks seetõttu inimkaubanduse vastastesse seadustesse ja Euroopa direktiividesse lisada sooline aspekt.

Raha jälitamine

Inimkaubandus kui kaasaegne orjandus ei ole maailmas vähenenud ning juurde on tekkinud erinevaid inimkaubanduse vorme. Seadusandjad ja eksperdid püüavad kurjategijatega sammu pidada ning seadusi pidevalt täiendada.

Sonja Mandti sõnul tuleks tabada kurjategijaid nende kõige valusamast kohast – raha. Riikide politsei, maksuametid ja teised seotud ametiasutused peaksid tegema tõhusalt koostööd inimkaubanduses liikuva raha jälitamiseks ja konfiskeerimiseks.

Enam tuleks tuua kurjategijaid kohtusse ja neid süüdi mõista. Siinkohal on võtmetähtsusega piiriülene koostöö ja erinevate õigusruumide tundmine.

Vähene teadlikkus inimkaubandusest; uurimisgruppide kasutamine, sest inimkaubandusjuhtumid on tavalistest keerukamad; õiglane kohtumenetlus, kus riigid tunnustaksid üksteise protseduure ega riivaks inimõigusi; rahapesu, kuritegeliku raha jälitamine ja selle konfiskeerimine. Need on Rootsi peaprokurör Björn Blomqvisti sõnul inimkaubandusjuhtumite lahendamisel neli õigusvaldkonna probleemset teemat, mis vajavad Põhjamaade ja Balti riikide ühiseid lahendusi.

Põhja-Balti koostöö viljad

Berglind Eyjólfsdóttir tutvustas Islandi esimest inimkaubanduse juhtumit. Kurjategijate jäljed viisid Leetu ning Eyjólfsdóttiri sõnul aitasid uurimisel palju kaasa Põhjamaade Ministrite Nõukogu koostööprogrammide toel saadud kontaktid ja kogemuste vahetamine Vilniuse kolleegidega. Uurijad teadsid Leedu asjaajamisest ning kellega Vilniuses ühendust võtta.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu Läti esinduse direktor Jan Widberg kinnitas, et Põhjamaade Ministrite Nõukogu jätkab nii poliitiliselt kui ka oluliste ressurssidega võitlust inimkaubandusega.

Põhjamaade justiitsministrid otsustasid oktoobris, et nad sooviksid algatada kolmeaastase valdkondade ülese inimkaubandusvastase võitluse koostööprogrammi ning eraldada selleks 750 000 – 800 000 Taani krooni. Uus programm hõlmaks justiits-, tööturu-, tervise- ja sotsiaalvaldkonda ning kaasatud oleksid jätkuvalt ka Balti riigid ja Loode-Venemaa.

27.-28. novembril Riias toimunud ekspertfoorum oli osa 2013. aasta lõpus alanud Põhjamaade Ministrite Nõukogu inimkaubanduse vastase võitluse jätkuprojektiga, mille eest vastutab Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis. Projekti eesmärgiks on reaalselt kokku viia oma ala Põhjamaade, Balti riikide ja Loode-Venemaa eksperdid, kes vahetavad kogemusi ja loovad igapäevatööks vajalikke kontakte.

Projekt hõlmab ka nelja üritust. Esimene neist keskendus ohvrite värbamisele ja tuvastamisele, teine kohtumenetlusele ja kolmas inimkaubanduse sotsiaalsetele tagajärgedele. Projekti lõpetab 2015. aasta kevadel ekspertkonverents Vilniuses.

Loe lähemalt Põhjamaade Ministrite Nõukogu tegevusest võitlusel inimkaubandusega, vaata fotosid ning tutvu ettekannetega.

Kontakt:

Merle Kuusk
Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse nõunik
Tel: +372 627 3105
E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.


Telli uudiskiri

  • Uudised
  • Sündmused
  • Toetuste tähtajad
  • Uurimisraportid