Nordic Noir on ühiskonna küpsuse ilming

Esmaspäev, 13 Aprill 2015
Eesti Päevalehe ajakirjanik ja raamatublogija Jaan Martinson. Eesti Päevalehe ajakirjanik ja raamatublogija Jaan Martinson. Irina Vassiljeva/norden.ee

"Miks Eesti on anomaalia ning siin puudub korralik krimikirjandus?" küsis Eesti Päevalehe ajakirjanik ja raamatublogija Jaan Martinson kolmandal Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse korraldataval Põhja- ja Baltimaade kirjandusfoorumil, mis keskendus Põhjamaade maailmakuulsale krimikirjandusele, Nordic Noir'ile. "Kõigil naabritel on see olemas."

Martinsoni hinnangul on Nordic Noir tume ja aus, mis käsitleb kohalikke probleeme, mitte maailma hävitamist. Selliselt saab Martinsoni sõnul kriminulle kirjutada hoolivates ühiskondades nagu on Põhjamaades. Need raamatud panevad süvenema ja mõtlema. "Eestis on, millest kirjutada, kuid me ei kirjuta," tõdes Martinson ning küsis, kas Eesti ühiskond taluks ühiskonnaprobleemide realistlikku kirjapanekut raamatutes.

Martinson rõhutas, et Põhjamaade kriminullid on realistlikud ja täpsed, autorid teevad põhjalikku uurimustööd ning enamik juhtumeid on päriselt aset leidnud. Näiteks lood tänavalastest.

Olematu Nordic Noir

Rootsi krimikirjanikud on palju kirjutanud politsei menetlustoimingutest, Norra krimikirjandusest paistavad silma detektiivid. Taani krimikirjandus on rahvusvahelisema haardega. Islandilgi on palju kirjutatud menetlustoimingutest, samas lisanduvad väikese kogukonna eripärad. Soome krimikirjanduses leiab samuti palju teavet politseitööst, kuid ei kirjutata eriti korrumpeerunud politseist ning kurjategijad pärinevad enamasti Ida-Euroopast.

Nii võttis väga üldistavalt kokku Põhjamaade krimikirjanduse eripärad Rootsi krimikirjanduse ekspert ja kirjanduskriitik Kerstin Bergman. Kuid mis siis üldse on Nordic Noir krimikirjanduses? Kas seda üldse eksisteerib?

Kirjandusfoorumil esinenud Bergman ning Taani Krimiakadeemia liige ja kirjanduskriitik Bo Tao Michaëlis tõdesid, et Nordic Noir on pigem kaubamärk kui konkreetne mõiste. "Henrik Ibsen oli esimene noir autor," leidis Michaëlis. „Noir ei anna lõplikku vastust, vaid jätab küsimusi õhku ning algatab arutelusid." Michaëlise hinnangul peab krimikirjandus raputama ühiskonda, tuues näiteks Stig Larssoni loodud Lisbeth Salanderi tegelaskuju, kes on täiesti ebatüüpiline Rootsile suhtumisega "kui teed mulle halba, teen sulle halba".

Bergmani sõnul peegeldab Nordic Noir Põhjamaade heaolumudeli tumedamat külge, kitsaskohti, mida peab teadma, et neist saaks õppida ning probleeme lahendada. Bergmani hinnangul on Põhjamaade krimikirjanduses omaette fenomen naised, naiste- ja lastevastane vägivald, aga ka võrdõiguslikkus – naised ei jää enam koju laste eest hoolitsema. Samas ei saa Bergmani sõnul enamikke Rootsi naiskrimikirjanikke feministideks nimetada.

Krimikirjandus on Põhjamaades niivõrd populaarne, et nii Taanis kui ka Rootsis tegutsevad krimiakadeemiad. Rootsi krimiakadeemia asutati juba 1970. aastail ning lisaks kirjanduse tutvustamisele annab see välja tunnustatud auhindu. Pooled akadeemia liikmed on Rootsis kirjanikud, pooled kriitikud. Taani akadeemia püüab lisaks tõsta krimikirjanduse kvaliteeti, näiteks soovitakse paika panna standardid.

Tulevik

Tänapäeva Põhjamaade krimikirjanduses segunevad üha enam erinevad žanrid: kriminalistika, psühholoogia, romantika, ulme. Bergmani sõnul minnakse ühelt poolt üha enam rahvusvaheliseks, samas kui teine liin keskendub väiksele kogukonnale ja isiklikele teemadele.

Michaëlise sõnul on Taanis kuumimateks teemadeks natsiokupatsioon, sõda, juudid ja holokaust. "Samas ka paranoilised romaanid parlamentarismi kukutajatest. Enamik krimikirjanikke on vasakpoolsed, kuid üha enam on ka parempoolseid, kes hoiatavad sisserändajate ja islamiriigi eest," rääkis Michaëlis.

Michaëlise hinnangul muutis mitte ainult ühiskonda, vaid mõjutas ka kirjandust Anders Breiviku 2011. aasta juulis toime pandud veretöö Norras Utøya saarel. Kui enne seda ei kirjutatud eriti lastega seotud kuritegudest – kui, siis peamiselt õnneliku lõpuga lasteröövidest -, siis nüüd kirjutatakse enam ka lastest.

Küsimuses, kas Nordic Noir'i tähelend maailmas jääb kestma või saab lõpu, jäid Rootsi ja Taani krimieksperdid eriarvamusele. Kui Bergman ei näe Põhjamaade krimikirjanduse populaarsusele lõppu, siis Michaëlise sõnul on alanud Nordic Noir'i kui keskklassi fenomeni lõpp.

Kas vägivallale õhutamine?

Tallinna Ülikooli loovusõpetuse lektori Stanislav Nemeržitski sõnul viib pidev mõtete uitamine rahulolematuseni. Kaasahaarav krimikirjandus koondab tähelepanu, lugedes ei saa end lõdvaks lasta ega mõtetel uitama minna.

Krimikirjanduses leidub palju määramatut ja ärevust tekitavat, kuid kui saabub lahendus, tunneb lugeja kergendust. Seega, mida ärevam on teos, seda nauditavam on saabuv kergendus, leidis Nemeržitski.

Nemeržitski sõnul ei ole teadusuurimustega leitud otsest seost veriste teoste ja reaalse vägivalla vahel ühiskonnas. Küll valmistavad põnevikud tema hinnangul lugejaid ette halvimaks elus, annavad teejuhi, kuidas käituda n-ö musta stsenaariumi korral. Põnevikud aitavad eristada ka halba heast ning populariseerida teadust.

Kolmas Põhja- ja Baltimaade kirjandusfoorum Tallinnas

9. aprillil avas Tallinna raamatumessi juba kolmandat korda Põhja- ja Baltimaade kirjandusfoorum, kus seekord astusid üles kirjanduse tumedama külje ehk Nordic Noir'i, Põhjamaade põneviku esindajad.

Külalisesinejad olid Kerstin Bergman (krimikirjanduse ekspert, Rootsi krimiakadeemia sekretär), Bo Tao Michaëlis (kirjanik, kirjanduskriitik, Taani Krimiakadeemia liige), Nils Sakss (kirjanik, Läti) ning Árni Þórarinsson (kirjanik, Island).

Eestist astusid üles Indrek Hargla, Ott Sandrak, Mika Keränen ja Jaan Martinson.

Tallinna Raamatumessi ajal oli rahvusraamatukogus üleval Rootsi Instituudi koostatud Rootsi krimikirjanduse näitus "Rootsi krimikuningriik" ning kinos Artis toimusid Põhjamaade krimiromaanide ekraniseeringud.

Foorum toimus koostöös Eesti Kirjastuste Liidu, Raamatukoguhoidjate Ühingu ja Tallinna Raamatumessiga. Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse lähedased koostööpartnerid olid Põhjamaade saatkonnad ja Soome Instituut Eestis ning Eesti Rahvusraamatukogu. Kirjandusfoorumi toimumist toetas EV Kultuuriministeerium.

Fotosid kirjandusfoorumilt näeb meie pildigaleriis.

Kirjandusfoorum 2015 ajakirjanduses


Kontakt

Angelika Lebedev JanaLaigo 720x540

Angelika Lebedev

kommunikatsiooninõunik

tel. 627 31 07
e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

NB! Loe värskemaid uudiseid Põhjalast
Põhjamaade Ministrite Nõukogu kodulehelt
!

Telli uudiskiri

  • Uudised
  • Sündmused
  • Toetuste tähtajad
  • Uurimisraportid