Leedu inimkaubanduse juhtumite uurimine inspireerib kolleege Põhjamaades ja Balti riikides

Teisipäev, 09 Juuni 2015
Arūnas Meška, Leedu peaprokuratuuri prokurör Arūnas Meška, Leedu peaprokuratuuri prokurör

Leedu on välja töötamas Põhja- ja Baltimaades ainulaadseid protseduure võitluseks inimkaubandusega ning selle ohvrite tuvastamiseks ja abistamiseks. See tekitas elavat huvi teiste Balti riikide ja Põhjamaade ekspertide seas juuni alguses Vilniuses Põhjamaade Ministrite Nõukogu inimkaubanduse vastase võitluse projekti raames toimunud foorumil.

Inimkaubanduse vastane võitlus on Leedu siseministeeriumile üks tähtsamaid valdkondi, kinnitas aseminister Artūras Norkevičius. Aseministri sõnul muutuvad inimkaubanduse vormid palju, mistõttu on eriti oluline teavitustöö ohvrite tuvastamiseks.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu toetab võitlust inimaubanduse ja inimõiguste rikkumisega luues erinevate valdkondade ekspertide koostöövõrke, mida nad saavad kasutada igapäevatöös, selgitas organisatsiooni sekretariaadi personaliülem Kenneth Broman.

Leedus on seni puudu ühtsed suunised, kuidas tegutseda inimkaubanduse juhtumite korral. Keeruline on tuvastada, kes on kurjategija, kes ohver ning kes vahendaja. Koostöö on kohati kaootiline ja infovahetus puudulik, rääkis Leedu peaprokuratuuri prokurör Arūnas Meška, kes juhib ühtsete suuniste väljatöötamise töörühma. Meška sõnul on kõiki inimkaubandusega kokku puutuvaid asutusi hõlmava töörühma eesmärgiks luua ühtne andmebaas, panna paika mõisted ja protseduurid. Olulisel kohal on politsei ja ohvritega tegelevate MTÜde koostöö toetamine, sest ohvrid sageli ei usalda politseid, mistõttu on koostöö nendega uurimise käigus keeruline.

Leedu puhul on ainulaadne ka asjaolu, et seal on kuus eriprokuröri, kes on spetsialiseerunud inimkaubanduse juhtumitele. Lisaks tegeleb Leedus politsei aktiivselt inimkaubanduse ennetustööga ühiskonna haavatavate gruppide seas.

Põhjamaades ja teistes Balti riikides puudub nii põhjalik ja süstemaatiline lähenemise võitlusele inimkaubandusega ja ohvrite abistamisele. Leedu peaprokuratuur ja siseministeerium loodavad suunistega valmis jõuda lähiajal.

kui ei tea, mida otsida ja näha, siis seda ka ei leia

Inimkaubanduse juhtumitega ja ohvritega kokku puutunud uurijad ja prokurörid kinnitasid, et inimkaubanduse ohvreid on raske tuvastada ning palju on kinni suhtumises ja soovis ohvreid üleüldse märgata – kui ei tea, mida otsida ja näha, siis seda ka ei leia.

Norra sideprokurör Eurojustis Rudolf Christoffersen toonitas, et ohvrid sageli keelduvad tunnistamast, et nad on langenud inimkaubanduse küüsi. Nad ei ole oma olukorrast teadlikud ning võivad isegi naeratada, näida õnnelikena ega kurda. Samal ajal teised ohvrid muudavad sageli oma ütlusi traumeerivatel ja korduvatel ülekuulamistel ning käituvad ebaviisakalt ja –adekvaatselt psüühilise pinge tõttu, seda eriti kui ülekuulamisel või kohtuistungil viibivad ka süüdistatavad.

Mitmed foorumil kõnelenud eksperdid toonitasid, et uurimise peamiseks eesmärgiks peaks olema ohvri abistamine ning üle saamine stereotüüpidest, kuidas üks ohver peaks välja nägema ja käituma. Inimkaubanduse ohvrid võivad olla ka mehed, keset töönädalat ja päeva tänaval kerjavad ja asju müüvad lapsed, poest varastavad lapsed jne.

Rootsi Örebro Ülikooli vanemlektor Märta Johansson selgitas, et inimkaubanduse juhtumitel on uurimise käigus käige olulisem välja selgitada ja tõendada kurjategija motiivid, mitte ohvri käitumine. Johanssoni sõnul on ohvri abistamine kõige olulisem, kuid praktika näitab, et uurimise erinevatel etappidel kohati keskendutakse liiga palju või liiga vähe ohvrile. Inimkaubanduse juhtumitel ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt oluline ohvri käitumine, kui kuritegu on juba aset leidnud või leiab aset. Mitte ohvri, vaid kurjategija väited, õigusevastane käitumine ja motiivid peaksid olema kuriteo uurimise keskmes. Seda enam, et politsei koostöö traumeeritud ohvriga on sageli keeruline. Samas rohkem tähelepanu vajab ohvri igakülgne abistamine, sealhulgas juriidiline nõustamine.

Foorumil osalenud politseinikud, prokurörid, piirivalvurid, poliitikud ning mittetulundusühenduste ja ministeeriumite esindajad Balti riikidest ja Põhjamaadest arutasid töörühmades, mida oleks vaja ametivõimudel teha, et ohvreid tõhusamalt aidata. Loe ekspertite välja toodud kitsaskohtadest, võimalikest lahendustest ja ettepanekutest siin.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu algatatud inimkaubanduse vastase võitluse projekt

3.-4. juunil Vilniuses toimunud ekspertfoorum oli osa 2013. aasta lõpus alanud Põhjamaade Ministrite Nõukogu inimkaubanduse vastase võitluse jätkuprojektist, mille eest vastutab Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis. Vilniuse foorumi korraldasid Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Leedus ja Leedu Siseministeerium.

Projekti eesmärgiks oli reaalselt kokku viia oma ala Põhjamaade, Balti riikide ja Loode-Venemaa eksperdid, kes vahetavad kogemusi ja loovad igapäevatööks vajalikke kontakte.

Nelja üritust hõlmanud projekt lõppes Vilniuse ekspertfoorumiga, kuid Põhjamaade Ministrite Nõukogu plaanib jätkata koostööd Balti riikidega uue inimkaubanduse vastase võitluse projekti raames.

Fotosid Vilniuse foorumilt näeb meie pildigaleriist.


Kontakt

Angelika Lebedev JanaLaigo 720x540

Angelika Lebedev

kommunikatsiooninõunik

tel. +372 627 3100
mob: +372 5564 8008
e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

NB! Loe värskemaid uudiseid Põhjalast
Põhjamaade Ministrite Nõukogu kodulehelt
!

Telli uudiskiri

  • Uudised
  • Sündmused
  • Toetuste tähtajad
  • Uurimisraportid