Osalejad külastasid Põhjamaade Heaolukeskust, Põhjamaade Kultuuripunkti, lõimumisega tegelevaid ühinguid ja asutusi ning Vantaa linnavalitsust.
Soome toetub sisserändajate lõimumisel kodanikuühiskonnale
Soomes lähtutakse seisukohast, et üksnes riiklikest teenustest sisserändajate integreerimiseks ei piisa ning tuleb kaasata ja julgustada ka ühiskonna liikmeid panustama ning uute tulijate või endast teistsuguste inimeste suhtes avatum ja vastuvõtvam olema. Integratsioonipoliitikas peetakse oluliseks tööalast kaasatust, varase lapsepõlve haridust, haridust üldiselt, sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid, eluasemepoliitikat, kodanikuühiskonna, st MTÜde osalemist ning võrdset kohtlemist igapäevaelus.
Integratsioon toimub kohalikul tasandil ja kodanikuühiskonna panus selles vallas on väga oluline. Kohtumistel oli juttu, et teatud murekohaks lõimumisel on tõsiasi, et kuna kogu ametlik suhtlus toimub soome keeles, siis kesise keeleoskuse tõttu ei pruugi uussisserändajad vastuvõtva maa reeglitest ja ka ühiskonnakorraldusest alati aru saada. Abiks on MTÜde tegevus- Soomes osaleb 54% elanikest mõne MTÜ tegevuses ja 40% vabatahtlikus tegevuses. Sidusama ühiskonna loomiseks toetatakse kaasavat integreerimist. Tugevdatakse kodanikuühiskonna aktiivsust, võimaldades panustada ning kaasa lüüa planeerimises ja aruteludes.
Aastatel 2023-2024 on fookuses sootundlik integratsioon ja talentide võimestamine Kohtumistel osalejad märkisid, et Eestis tekib sisserändajatel enamus kontakte kohalike elanikega kas tööl või koolis, seega tasuks kaaluda, kuidas suurendada võimalust muudeks kokkupuudeteks.
Põgenike saabumine on kokkulepitud ja planeeritud
Soome saabub hulk põgenikke UNCHR organisatsiooni kaudu ning saabujad jaotatakse planeeritult kohalike omavalitsuste vahel laiali. Seega on juhusliku saabumise asemel tegemist kokkulepitud ja planeeritud vastuvõtmisega. Mõned piirkonnad, nt Vantaa, ei osale selles skeemis, sest neil on juba arvestatav hulk immigrante või põgenikke – lähtutakse ka piirkonna võimekusest pakkuda uutele saabujatele nii sotsiaalset tuge, eluaset kui ka tööd.
Ukrainast saabunud põgenikke on Soomes ligi 50 tuhat, neist pooled tööealised, kuid vaid 7400 on registreerunud tööhõiveametis. Põgenikel on kolm esimest aastat uussisserändaja staatus, selle aja jooksul saavad nad osaleda kohanemisprogrammis, kus KOV peab tagama ligipääsu muuhulgas ka tervishoiuteenustele. Raviteenustele on siiski pikad järjekorrad, eriti nt vaimse tervise osas, kuid sageli vajavad põgenikud abi just selles valdkonnas saabumise järgselt kõige enam. Kohanemisprogrammi näol on tegemist aasta kestva kursusega, mis on kombinatsioon keele- ja kohanemisõppest.
Seminar Põhjamaade Kultuuripunktis. Foto: Madis Kanarbik
Soome lõimumisalased algatused
Kohtumistel Soome valitsusasutuste, vabaühenduste jt kodanikualgatuste esindajatega tutvustati õppevisiidil osalejatele Soomes head vastukaja leidnud lõimumisalaseid algatusi jt meetodeid:
Finnish Refugee Council loodi juba 60 aastat tagasi, rahvusvahelise suuna eelarve 3,6 miljonit ja 160 töötajat; kohaliku suuna eelarve 1,5 miljonit, 40 töötajat. Kohalikul tasandil kolm suunda: säilenõtkus, tööturg, suhted.
Think Africa lõid tudengid, et anda Aafrikast realistlikum pilt ja murda stereotüüpe. Võimaldavad ideesid testida, neid üritusteks luua ja vahel kasvavad neist välja suuremad ideed ja eraldiseisvad organisatsioonid.
The Moniheli Network on katusorganisatsioon mittetulundusühingutele, mis seab eesmärgiks lõimumisvaldkonna organisatsioonide teadlikkuse ja suutlikkuse suurendamise, nõustamise ja kogukonnatöö. Moniheli kaudu saavad kohanemisvaldkonna projektid ja algatused rahastust ning kodanikuühiskonna algatused tuge.
House of Helsinki toetab immigrante vabatahtlike abil. Soomes on küll vabatahtlik töö väga populaarne, kuid seda sageli vanemate elanike hulgas ja küsimus on, kuidas kaasata nooremaid inimesi. Selleks pakuvad nt vabatahtliku tegevuse sertifikaati, mida saab kasutada tööle kandideerimisel kui kogemuse tõestust.
Mirsal Ry on sõnumitooja Araabia ja Põhjamaade vahel. Kasutavad modernset lähenemist, juhatuses on ka immigrandid, kelle jaoks ühiselt neid tegevusi ja teenuseid luuakse. Pööravad suurt tähelepanu naiste õigustele ja võimalustele ning nende toetamisele. Selgitustööd tuleb aga teha ka meeste seas, et nad lubaksid oma tütreid või naisi ühingu tegevustes osaleda. Selgitustöös ja kaasamises tuleb kasuks sarnane taust ning seda kasutatakse selle organisatsiooni näitel heas mõttes usalduse loomisel edukalt ära.
Nicehearts Ry ühing tegeleb naiste ja emade kaasamisega. Missiooniks on pakkuda tüdrukutele ja naistele võimalust leida võrdsetena koht ühiskonnas. Üks nende algatatud projekte kannab nime Neighbourhood Mothers - We can do it! Ühingus tegutsevad sisserännanud naised, kes on riigis olnud juba enamasti rohkem kui kaks aastat. Nad aitavad teisi naisi ja selleks ei pea soome keelt oskama, sest nad leiavad oma rahvusgrupiga kergemini just omas keeles kontakti ja usalduse.
Miks seda vaja on? Riiklik süsteem rajaneb enamasti soome keelel, ent ühing püüab keele ja suhtluse osas olla paindlikum ja lähtub seisukohast, et keeleoskus areneb, kui seda aktiivselt kasutatakse. Ühing peab oluliseks kultuuri- ja sootundlikkust, õppeprotsessi ja antirassismi ning turvaliste kohtade loomist. Nii näiteks hoolitsetakse eksperti esinema kutsudes selle eest, et ta räägiks lihtsas soome keeles. Kursustel kaetakse paljusid olulisi teemasid - tervishoid, töösuhted (liidud, reeglid, õigused), koduvägivald (kuhu pöörduda, kui sinu käest abi küsitakse või kuhu ise vajadusel pöörduda), õigused ühiskonnas, kuidas ära tunda ja käsitleda rassismi.
Neighbourhood mothers ühingusse kuuluvad naised on ühtlasi ka suunamudijad. Naised koostavad ise kampaaniaid, jagavad infot oma emakeeles ja kaasavad ka oma abikaasasid. Lähtutakse järgmistest põhimõtetest ja juhistest: mõtle kriitiliselt, leia tuge, sa saad hakkama, sa ei ole üksi, muutus on meis kõigis endis olemas!
Immigration Dialogues on dialoogidel põhinev algatus, mida kasutatakse uue integratsiooniseaduse loomiseks ja arendamiseks. Vestlustes osales kokku 676 üksikisikut, 62 organisatsiooni, peeti kokku 72 vestlust. Vestluste teemadeks olid Soome saabumine, integratsiooni olulised momendid, tööelu, laste kasvatamine, immigratsiooni teemalised üldised arutelud: https://intermin.fi/en/immigration-dialogues
ETNO - Advisory Board for Ethnic Relations. Soome on oma ühiskonna üles ehitanud kodanikuühiskonna aktiivsusele. ETNO loodi 1970.a., kuid siis ei olnud küsimus mitte immigratsioonis, vaid murekohaks oli emigratsioon. ETNO on dialoogiplatvorm - antakse nõu, luuakse kontakte ekspertide vahel, arendatakse võrgustikke, tugevdatakse koostööd ametnike, organisatsioonide ja sidusrühmade vahel, aidatakse leida ühist arusaamist.
Startup Refugees -keskendub tööhõivele ja ettevõtlusele, toetab võrgustiku loomist, mis toob kokku ettevõtjad ja uussisserändajad, kes on sellest valdkonnast huvitatud. Võrgustikus on üle 2000 ettevõtte, kogukonna ja üksikisiku.
Külaskäik Vantaasse
Vantaas elab ligi 240 tuhat inimest ning 55 tuhat neist on võõrkeele rääkijad. Vantaa on Soome suuruselt neljas, kuid kõige multikultuursem linn, kus kokku räägitakse 120 võõrkeelt (TOP3 keeled 2021 – RUS/9400, EST/8600, araabia keel/4600). Külastuse käigus kohtuti Vantaa linnapea Ritva Viljaneniga, kes rääkis, et nüüdseks on linnas juba 25% elanikkonnast ning 30% Vantaa õpilastest muukeelsed. Haridusvaldkonda on palgatud noorsootöötajaid, kunstnikke jms, et tagada lõimumist soodustavatele tegevustele vaba juurdepääs, et kõigil oleks keelest sõltumatult võimalik osaleda. Tehakse koostööd MTÜdega ja usuühendustega.
Culture Kids - lapsed, kes on sündinud 2023 ja hiljem, saavad Culture Kid staatuse. Neid kutsutakse iga kahe kuu järel tervisekontrolli ja nad saavad kaks korda aastas tasuta üritustel osaleda, mis on korraldatud selleks, et ei tekiks keelebarjääri. Erinevalt muudest riiklikest teenustest on selle võimaluse info väga paljudes keeltes kättesaadav. See võimaldab kõigile peredele ja lastele ligipääsu kultuurile ning hiljem lasteaeda minnes jätkub ühiskonna ja kultuuri/haridusega kontakt süsteemselt www.vantaa.fi/culturekids
Home in Vantaa keskendub võõrkeelsetele kodustele vanematele. Kuna OECD raporti kohaselt on immigrantidest naiste integreeritus ja ühiskonda kaasatus madal, siis selle probleemiga tegelemiseks kutsuti ellu riiklik projekt, tagati rahastus ning KOV on saanud ülesande projekti elluviimiseks. Vantaas on 1837 peretoetusi saavat immigrandist vanemat.
Hakunila International Organization on loodud 25 aastat tagasi ning sinna kuuluvad erinevate rahvuste esindajad. Keskendutakse vanematele inimestele ja lastega emadele, on korraldatud projekte venekeelsetele noortele, peetud noortekohvikut, õpetatud e-teenuste kasutamist ja palju muud. Tööhõive edendamiseks loodi projekt Coaching together. Paljud projektid on tehtud koostöös KOV-iga.
Russian Club Vantaa on laste- ja noorte hobihariduskeskus. Noortele vanuses on 13-18 erinevad klubid, vaba aja veetmiseks noortekeskused, toidu- ja kokandusklubi, tüdrukute ja poiste huviklubid. Keskus saatis eelmisel aastal Erasmus+ vahetustesse üle 40 noore. Soomes pööratakse väga palju tähelepanu ja antakse suurt toetust venekeelsete immigrantidega tegelemiseks.
The Migration Institute of Finland asutati 1974. aastal - 50 aastat tagasi loodud rändeuuringute instituudis oli uuringute põhifookus alguses emigratsioonil. Praeguseks on ligi 8% rahvastikust sündinud väljaspool Soomet. Immigratsioon on koondunud suurematesse linnadesse, pealinna regiooni ja Helsingisse.
Külastusest sai inspiratsiooni, mida Eestiski rakendada
Janika Hango, Tartu Welcome Centre juhataja:
Põhjamaades on kohanemisvaldkonnaga tegeletud juba aastakümneid, kuid Eestis oluliselt lühemat aega. Alati on kasulik ja põnev näha pikaajalise kogemusega toimivaid valdkondlikke praktikaid, et neist hiljem välja valida tegevused, mida võiks ja saaks ka meil rakendada.
Soome õppevisiidist jättis kõige eredama mulje algatus Neighbourhood Mothers. Selle isiklik lähenemine, soojus ja hoolivus oma piirkonna uute tulijate suhtes oli midagi, mida võiks ka Eestis teadlikumalt suunata ja soodustada. Õppevisiit tervikuna aga kinnitas juba varasema töö käigus tekkinud seisukohta, et kogukonnal on sügavalt sisuline ja loomulik võimalus uutele tulijatele toeks olla. Kohalikul omavalitsusel on võimalus (sageli kahjuks kasutamata võimalus) aidata avastada teadmisi ja oskusi kogukonna sees ning seeläbi toetada kogukondi uute tulijate vastuvõtmisel ning nende kohanemise soodustamisel.
Tekst valmis Janika Hango õppevisiidi märkmete põhjal.
Põhja- ja Baltimaade rände- ja lõimumisteemaline projekt FOR-IN toimub koostöös Põhjamaade Ministrite Nõukogu, UNHCR, Kultuuriministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tartu Välismaalaste Teenuskeskuse jpt koostööpartnerite vahel aastatel 2022-2023. Loe lisa siit.