migra2016 korraldajad

 

esinejad

 

Aeg: 31. märts ja 1. aprill 2016
Koht: Kumu kunstimuuseum, Weizenbergi 34 / Valge 1, Tallinn
Töökeel: eesti, inglise

elisabeth aspaker

Elisabeth Aspaker

Norra Euroopa Majanduspiirkonna ja Euroopa Liidu asjade ning Põhjamaade koostööminister

Fotograaf: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

marina kaljurand

Marina Kaljurand

EV välisminister

raul eamets

Raul Eamets

Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaan

Professor Eamets juhib esimese konverentsipäeva arutelusid ning võtab päeva kokku.

tuomas martikainen

Tuomas Martikainen

Soome Rändeinstituudi direktor

Varjupaigataotlejate suur kasv Euroopas ja Põhjamaades on eri piirkondades väljendunud pisut erinevalt. Ettekandes vaadeldakse Põhjamaadesse saabuvate sisserändajate erinevusi ning tuuakse välja sarnasused ja erinevused avalike arutelude ja poliitiliste seisukohtade vahel.

liana roosmaa

Liana Roosmaa

EV Siseministeeriumi nõunik

Uues elukeskkonnas kohanemine võib olla põnev, aga ka sageli keeruline väljakutse. Kiireks ja tõhusaks elu sisse seadmiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamine võib võtta aega. Eesti pakub 2015. aasta sügisest uussisserändajatele võimalust osaleda sissejuhatavas tutvustusprogrammis, et toetada Eestisse saabunud välismaalasi kohanemiseks vajalike esmaste teadmiste ja oskuste omandamisel.

tiit tammaru

Tiit Tammaru

Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor

Ettekanne käsitleb uussisserändajate lõimumist kolmes eluvaldkonnas: töö- ja eluasemeturul, samuti segaabielusid rootslastega. Selgub, et segregatsioon lõimumisvaldkondades püsib pideva sisserändajate lisandumise tõttu, seda ka juba mõnda aega Rootsis elanud uussisserändajate osas. Ajaga Rootsis elavate sisserändajate lõimumine samas üldjuhul suureneb, kuid erinevused on olulised sisserändajate rühmade, näiteks meeste ja naiste ning erinevate Rootsi piirkondade, vahel.

mari vaattovaara

Mari Vaattovaara

Helsingi Ülikooli linnageograafia professor ja teaduskonna asedekaan, Soome

Põhjamaade heaoluriigi mudelit iseloomustavad võrdsed võimalused, ulatuslik rikkuse jaotamine, terviklik sotsiaalpoliitika ja universalism. Siiski on kõigis Põhjamaades avaldunud selge sotsiaalmajanduslik ja ruumiline eraldatus etniliste gruppide vahel. Ettekandes tutvustatakse Euroopa Liidu Norface programmi kaudu rahastatud projekti NODES, millest nähtub selge segregatsioon elukohavalikus Põhjamaades, ning uuring selgitab, miks see nii on.

allan puur

Allan Puur

Tallinna Ülikooli, Eesti Demograafiakeskuse uurija-professor

Elulugude analüüs toetab seisukohta, et sisserännanute lõimimine segasuhete kaudu on väga pikaajaline protsess. Eesti kogemus teise põlvkonna migrantidega näitab, et segaabielude sõlmimise populaarsus on langemas. Peale vähemusgruppide suuruse ja selle, kui kaugel nad rahvastiku enamikust elavad, võib täheldada valmidust asukohariigi keel varakult selgeks saada.

leen rahnu

Leen Rahnu

Tallinna Ülikooli, Eesti Demograafiakeskuse uurija

Elulugude analüüs toetab seisukohta, et sisserännanute lõimimine segasuhete kaudu on väga pikaajaline protsess. Eesti kogemus teise põlvkonna migrantidega näitab, et segaabielude sõlmimise populaarsus on langemas. Peale vähemusgruppide suuruse ja selle, kui kaugel nad rahvastiku enamikust elavad, võib täheldada valmidust asukohariigi keel varakult selgeks saada.

eskil wadensjo

Eskil Wadensjö

Stockholmi Ülikooli Sotsiaaluuringute Instituudi professor, Rootsi

Rootsi saabub põgenikena rohkem saatjata lapsi kui mis tahes teise Euroopa riiki. Uurisime seda, kellele anti perioodil 2003–2012 elamisluba. Ettekandes vaadatakse nende laste haridustaset ja uuritakse, kuidas need lapsed vanemaks saades tööturul kanda kinnitavad. Uurimus näitab, et need lapsed saavad sama hästi hakkama kui teised samaealised põgenikena saabunud lapsed.

maria golubeva

Maria Golubeva

Poliitikauuringute keskuse PROVIDUS rändepoliitika programmi juht, Läti

Ettekanne toob välja praegused takistused sisserändajate, sealhulgas kolmandate riikide kodanike ja pagulaste, lõimimisel Läti tööturule ja laiemalt ühiskonda. Samuti võrreldakse Läti lõimimispoliitikat osade teiste Euroopa Liidu riikide omaga ning takistusi nagu ranged keelenõuded ja osaluse piiramine Balti riikide vaatenurgast.

pieter bevelander

Pieter Bevelander

Malmö Rände-, Mitmekesisuse- ja Heaolu-uuringute Instituudi professor, Rootsi

Sisserändajate tööturule lõimimise üle on mitmeid arutelusid peetud ja seda iseäranis Rootsis elavate pagulaste puhul. Lõimimisest on saanud viimase 20 aasta üks suurim poliitiline väljakutse. Ettekanne keskendub sisserändajate tööturule lõimimisele nende staatuse kohaselt, uurides lõimimise tulemusi ümberasustatud põgenike, varjupaigataotlejate (varjupaika taotlevad sisserändajad, kes võivad hiljem saada elamisloa) ja nende sisserändajate jaoks, kes on siin perekonnaga taasühinemiseks.

eva maria asari

Eva-Maria Asari

Eesti Sisekaitseakadeemia rändeekspert

Ettekanne koosneb kahest osast. Esimene neist võtab kokku tulemused 2015. aasta oktoobris ja novembris toimunud seminaridelt, mis käsitlesid kohalikesse omavalitsustesse ümberpaigutamist ja -asumist. Teine osa toob välja peamised mured, mille tõstatasid seminaridel osalenud rahvusvahelise kaitse saajate vastuvõtmise kohta. Lõpetuseks võrreldakse neid tulemusi akadeemilistes uurimustes välja toodud rände põhjustatud väljakutsetega.

no image

Sheila Maas

Euroopa Rändevõrgustik/ ICF International

katja vanska rajala

Katja Vänskä-Rajala

Tööhõive- ja Majandusministeeriumi projektijuht, Soome

Ettekandes antakse värskeim ülevaade pagulastest Soomes, vastuvõtmise korraldamisest ning väljakutsetest pagulaste lõimimisel tööturule. Samuti saab teada, kuidas Soome valitsus on vastanud uuele olukorrale algatustega pagulaste kiiremaks lõimimiseks tööturule.

renata kules

Renata Kules

ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti kontaktametnik, Leedu

christoffer melson

Christoffer Melson

Vejle omavalitsuse tööturu komisjoni esimees, Taani

Juhul kui inimene on saanud Taanis pagulasstaatuse, hakkab tema eest vastutama kohalik omavalitsus (KOV). KOV korraldab vastavalt oma ärenägemisele kohustusliku kolmeaastase lõimimiskava. Vejle omavalitsus on otsustanud “esmalt tööle” lähemise kasuks, mille kohaselt praktika päris töökohal aitab kõige paremini pagulasi Taani ühiskonda lõimida ning annab parimad eeldused iseseisvaks majandamiseks pärast kolmeaastast programmi. Pagulased peavad alustama võimalikult kiiresti praktikat ühes kuuest KOV määratud töövaldkonnast, mis pakuvad reaalseid töövõimalusi.

triin raag

Triin Raag

EV Sotsiaalministeeriumi sotsiaalvaldkonna rahvusvahelise kaitse poliitika juht

Ettekande jooksul proovitakse vastata järgmistele küsimustele. Mis on pagulastest rääkides meie peamised väljakutsed? Ressursid? Suhtumised? Hirmud? Kas riik ja omavalitsused on pagulaste vastuvõtmiseks valmis? Millistele teenustele ja toetustele on sisserändajatel õigus?

vladimir sokman

Vladimir Šokman

Tartu Linnavolikogu esimees

Tartu linn on läbi aegade asunud Põhja-Euroopa ristteel. Tartu on tuntud kaubandus-, haridus- ja kultuurikeskus. Keskajal oli tollane hansalinn Dorpat sillaks Lääne-Euroopa ja Ida vahel (Novgorod, Pihkva jne). Aastast 1632, kui asutati Academia Gustaviana, on Tartu ülikoolilinn. Seega on Tartul pikk ajalooline kogemus suhtlemises inimestega teistest riikidest ja teistsuguse kultuurilise taustaga. See kogemus tuleb nüüd kasuks.

eero janson

Eero Janson

Eesti Pagulasabi MTÜ direktor

Kodanikuühiskonna organisatsioonidest on aastate jooksul kujunenud peamised panustajad rahvusvahelise kaitse saanud sisserändajate vastuvõtmisse ja lõimimisse. Need kodanikeühendused näevad, milliste pingutustega uude ühiskonda lõimuvad inimesed tegelikult silmitsi peavad seisma. Nad on tuttavad sisserändajate vastuvõtmise süsteemis olevate tühimikega ja näevad, mis pagulasi uue olukorraga silmitsi seismisel motiveerib või heidutab, aitab või takistab. Ettekandes arutletakse pagulastega töötavate kodanikuühenduste vaatenurgast mõningate siinsete märkuste üle.

migra2016 partnerid ja toetajad 

Kontakt

KIK07293 Madis

Madis Kanarbik

Tartu filiaali juhataja

mob: +372 504 6570
e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Telli uudiskiri

  • Uudised
  • Sündmused
  • Toetuste tähtajad
  • Uurimisraportid