Vähenev lugemine ja teksti mõistmine suurendavad lõhesid ühiskonnas

Reede, 12 Aprill 2013
Foto: Terje Lepp/norden.ee Foto: Terje Lepp/norden.ee

Lapsed ja noored, aga ka täiskasvanud ja isegi õpetajad, haaravad aina vähem paberkandjal raamatu järele. Sellega kaasneb lugemisoskuse, tekstist arusaamise ja analüüsivõime vähenemine. Olukord paneb tuleviku pärast muret tundma, sest lugejail ja arutlejail on tulevikus paremad väljavaated elus ja tööl hästi toime tulla, samal ajal kui teistel oht raskustesse sattuda. Lõhed ühiskonnas suurenevad. Või teisest vaatevinklist: kas soovime, et need kesise arutlusvõimega noored langetaksid tulevikus saadikutena rahva nimel otsuseid?

Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindused Eestis, Lätis ja Leedus korraldasid koos Põhjamaade saatkondade, kultuuriinstituutide ja teiste heade partneritega 5. aprillil Tallinna ja ühtlasi Balti raamatumessi raames Eesti Rahvusraamatukogus esimese Põhja- ja Baltimaade kirjandusfoorumi, mis keskendus rahvuskirjanduse tulevikule 21. sajandil ja lugemistavadele. Ligi 180 raamatukogutöötajat, kirjanikku, kriitikut ja ametnikku kokku toonud foorumi idee kasvas välja Põhjala kirjandust ja kultuuri tutvustavast Põhjamaade raamatukogunädalast.

Kaasatud või heidik

Foorumi ettekannete läbivaks teemaks kujunes tõsiasi, et aina vähem inimesi loeb, kirjanduse kvaliteet kõigub ning kuidas see mõjutab suutlikkust teksti mõista ja analüüsida. Kujunenud on olukord, kus osad inimesed loevad väga palju ja otsivad pidevalt uut teavet, samal ajal kui teised ei loe üldse või kujundavad internetis infomaailma oma tõekspidamistega. Näiteks Rootsis ei mõista iga viies algkooli lõpetav poiss tavalist ajaleheartiklit.

Taani suurima päevalehe Politiken kriitik ja kirjandusekspert Søren Vinterberg märkis, et 18 protsenti Taani täiskasvanud elanikkonnast ei loe üldse raamatuid ning paberkandjal raamatute müük on Taanis olnud viimastel aastatel pidevas languses. Samal ajal on tõusnud e- ja audioraamatute müük. Olukorda Taanis on mõjutanud ka fikseeritud hinnapoliitika asendumine liberaalse turumajandusega raamatumüügis. Lisaks kehtib Taanis raamatutele kõrge käibemaks – 25 protsenti.

Balti riikides mõjutas majanduskriis tugevasti riikide võimalusi kirjandust toetada. Eelmise aasta alguses oli Läti raamatukogudele eraldatud aastaks raamatute ostmiseks 4000 latti, samal ajal kui Eestis leidus sellel eelarvereal umbes miljon latti, tõi Läti kirjandusajakirja Latvju Teksti toimetaja, luuletaja ja tõlkija Liāna Langa näiteks. Faktide ilmsiks tulek vallandas Lätis Langa sõnul üsna verise võitluse poliitikute, ametnike ja huvigruppide vahel, kuid positiivse tulemusena on sellel aastal Läti raamatukogudele eraldatud raamatute ostmiseks eelarvest 200 000 latti.

  • Põhja- ja Baltimaade kirjandusfoorum 2013
  • Autor: Terje Lepp/norden.ee
  • Katarina Gäddnäs. K irjanik ja Mariehamni kirjanduspäevade korraldaja
  • Autor: Terje Lepp/norden.ee
  • Põhja- ja Baltimaade kirjandusfoorum 2013
  • Autor: Terje Lepp/norden.ee

Edulood

Raamatukogude roll ühiskonnas on muutunud. Kui varem võis neid kirjeldada justkui raamatupankadena, siis nüüd on raamatukogud võtnud pigem avatud teabekeskuse rolli. Rootsi esimene lugemise saadik Johan Unenge rõhutas raamatukogude kaasajastamise vajadust, et need vastaksid noorte ootustele – raamatukogu peaks olema lõbus ajaveetmise koht, kuhu kõik on teretulnud. Samas on aina olulisemal kohal raamatukogutöötajad, kelle ülesandeks peaks olema aidata noortel leida väärt tekste ning mõtestada loetut.

Mariehamni raamatukogu Ahvenamaal on aastaid noori ja lapsi, aga ka täiskasvanuid, lugema peibutanud eduka kirjandusfestivali teel. Festivalil kohtuvad lugejad, kirjanikud ja luuletajad, et arutada teoste ja ühiskonna arengu üle.

Kui Mariehamnis on rõhk festivalil, siis Oslos tutvustab raamatuid, edendab lugemisoskust ja reklaamib kirjandust aastaringselt kirjanduse maja. Maja kasutavad peale kirjanike ka arvamusliidrid ja poliitikud inimestega kohtumiseks ning ühiskondlikel teemadel arutlemiseks.

Elavat arutelu küttis e-raamatute tulevik. Hrafn Andrés Harðarson, luuletaja ja Kopavoguri raamatukogu direktor märkis, et Islandil on avalikkuse juurdepääs e-raamatutele piiratud, sest ei ole jõutud kokkuleppele autoriõiguste, tehnoloogia ja tasustamise osas. Omaette küsimus on e-raamatute kvaliteet võrreldes paberkandjal raamatutega.

Kuidas tõsta huvi lugemise ja raamatute vastu?

Foorumi lõpetanud arutelu keskendus küsimusele, kuidas aidata lapsi raamatuteni ja tõsta lugemisoskust. Põhja- ja Baltimaade esindajad jõudsid üksmeelele, et küsimus ei ole selles, mida lapsed loevad, vaid kuidas üldse saada nad lugema. Kõigepealt on vaja kirjandus teha kõigile kättesaadavaks ja põnevaks. Raamatukogude sisekujundus ja kuvand peavad vastama tänapäeva noorte ja laste ootustele.

Lapsevanemad peaksid rohkem toetama laste lugemist, olema neile eeskujuks, rääkima oma kogemustest ning kuidas kirjandus on mõjutanud nende elusid. Teisteks eeskujudeks võiksid olla avaliku elu tegelased, poliitikud, kes jagaksid oma lugemismuljeid, kirjanduse mõju nende elule ja karjäärile. Lugemist ja raamatuid peab tutvustama ajakirjanduse abil laiale publikule uutel innovatiivsetel viisidel, et muuta suhtumist ning kannustada arutelusid kirjanduse ja ühiskondlikel teemadel.

Põhjamaad koos püüavad laste- ja noortekirjandust toetada ning tõsta selle mainet ühiskonnas muu hulgas uue auhinnaga – Põhjamaade Nõukogu laste- ja noorsookirjanduse auhinnaga, mille esimene laureaat selgub sellel sügisel Oslos.

Mõtteteri esinejailt

Liāna Langa:
  • Kirjandus on identiteedi loomise vahend.
  • Lugemist tuleks turundada kui elustiili.
  • Lugemine on suurepärane investeering ellu.
  • Varem ei olnud kirjandus meelelahutus, vaid vahend ettekujutusteks.
  • Ei ole olemas väikseid riike või rahvaid, vaid väiksed inimesed – need, kes mõtlevad väikselt.
Hrafn Andrés Harðarson:
  • Aju peab treenima, see pikendab eluiga.
  • Kui lõpeb lugemine, saabub surm.
  • Mehed peaksid rohkem lugema.
  • Muutke laste elu igavaks, et nad pöörduksid raamatute juurde.
Laimantas Jonušys:
  • Keele liigne lihtsustamine viib mõttemaailma lihtsustumiseni.
  • Internet ei ole vaenlane.
  • Kirjandus avardab meeli.
Søren Vinterberg:
  • Palun ärge lugege liiga palju raamatuid, keskpärast kirjandust.
  • Raamatud muudavad elu.
  • Toimetamine on väga oluline, kuid sageli puudulik.
Katarina Gäddnäs:
  • Lugege kõikjal, pange raamatuid igale poole, rääkige lastega kirega raamatutest.
  • Mida rohkem loed, seda paremini loed.
  • Lugedes tunneme end vähem üksildasena.
Silje Riise Næss:
  • Tutvustage kirjandust kui osa elust. Tutvustage autoreid. Rohkem kirjanduskriitikuid oleks vaja.
  • 40 protsenti Norra elanikkonnast loevad üle 10 raamatu aastas.
  • Naised loevad palju rohkem kui mehed.
Jan Kaus:
  • Kirjandus on liikumata liikumine.
  • Ajastu mentaliteet surub peale üha kiiremat tempot, kirjandus püüab aga aega aeglustada.
  • Ajakirjandus ja kirjandus on erinevad mõisted. Aeg annab kirjandusele väärtuse.
Sigurður Ólafsson:
  • Põhjamaades leidub väga tuntud kirjanikke, nad on justkui popstaarid.
  • 50 aasta jooksul ei ole saanud ükski laste- või noorsookirjanik Põhjamaade Nõukogu mainekat kirjandusauhinda.
Johan Unenge:
  • Raamatukogud peaksid koostööd tegema spordiklubidega.

 

 Loe lähemalt esinejatest ja tutvu ettekannetega! Kirjandusfoorumi fotosid näeb siin.

Kirjandusfoorum 2013 - partnerid ja toetajad


Kontakt

Angelika Lebedev JanaLaigo 720x540

Angelika Lebedev

kommunikatsiooninõunik

tel. +372 627 3100
mob: +372 5564 8008
e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

NB! Loe värskemaid uudiseid Põhjalast
Põhjamaade Ministrite Nõukogu kodulehelt
!

Telli uudiskiri

  • Uudised
  • Sündmused
  • Toetuste tähtajad
  • Uurimisraportid