Arvamusfestival: Eesti majandusarengu uus võti - biomajanduse väärtus ja edulood
Põhjamaade Ministrite Nõukogu kutsub osalema Arvamusfestivalil biomajanduse teemalisel debatil "Unlocking the new economic development - the prospect of bioeconomy". Miks riigid ja ettevõtted investeerivad biomajandusse? Sest siit tuleb majandusarengu järgmine laine. See on ka võimalus vähendada keskkonnakoormust, leevendada kliimamõjusid ning hoida kahanevaid ressursse. Biomajandus on see osa majandusest, mis kasutab taastuvaid bioloogilisi ressursse materjalide, bio-toodete, toidu ja energia tootmiseks. Põhust ja puidujäätmetest pakendid, uued tekstiilid, säästlik toidu tootmine, jäätmeringlus jpm. Arutame, kuidas biomajandus saab lepitada keskkonna ja majandustegevuse ning luua töökohti maapiirkondadesse. Vaatame, kuidas töötab biomajanduse ärimudel ja mis kasu saab sellest inimene. Oma kogemusi biomajanduse tulususest ja karidest jagavad Põhjamaade ettevõtjad. Eesti otsustajatelt ja ekspertidelt küsime, kuidas panna biomajandus Eesti heaks paremini tööle - mida nõuab see ühiskonnalt, kogukonnalt, ametkonnalt?
Debatt toimub inglise keeles, 11. augustil kell 16-17.30 Avastuste alal.
Debatis osalevad
Stefan Sundman, UPM Biofore asepresident (Soome)
Stefan Sundman töötab Eesti riigieelarve suuruse käibega ettevõtte UPM asepresidendina meediasuhete peal. Tema valdkonnad on peamiselt energia, kliimamuutused ning metsanduspoliitika. UPM tahab pakkuda uusi kliimasõbralikke tulevikutooteid, mis samal ajal oleks alternatiiviks fossiilkeemia toodetele.
UPM tegevus jaguneb kuude valdkonda: biorafineerimine, energia, paber, eripaberid(pakendid), vineer ja plasti asendusmaterjal Raflatac. Nende tooted põhinevad vastutustundlikult hangitud ressurssidel ning on laiaulatusliku uurimustöö vili. Kas siit leiaks täiendavat infot ka Eestisse planeeritava tselluloositehase mõju hindamisel? Missugune on soomlaste kogemus ja meelsus sellise mastaapse ettevõtlusega?
Tanja Häyrynen, Arctic Bioeconomy projektijuht (Soome)
Tanja töötab Arktika piirkonna maakogukonna klastri heaks, mille peamine ülesanne on hoida kapital Lapimaal, toetada olemasolevat ettevõtlust ning luua uut biomajandusel põhinevat äritegevust. Suurimad kapitali väljavoolu põhjused Lapimaal on energia ja toidu mujalt sisseostmine. Seda püüavadki nad ümber pöörata. Kohapealsed taastuvenergia lahendused ning paikkondlik toidu tootmine ja -käitlus võimaldavad rikkuse hoida Lapimaa kogukondades. Klastri tegevused aitavad ettevõtetel koostööd teha ning oma toodangule lisandväärtust luua. Biomajanduse vallas keskenduvad nad neljale teemale: toit ja loodustooted; taastuvenergia; puitehitus; mere- ja veeressursid. Selle aasta sügiseks valmib terviklik Arktika piirkonna biomajanduse arenguprogramm, mis osutab konkreetsetele tegevustele, mille abil Lapimaa biomajandus saab keskkonnahoidlikult areneda. Eesmärk on pakkuda Lapimaa kogukondades tööd ja head teenistust. On, mida Eestilgi piiluda oma biomajanduse plaanide tegemisel!
Toomas Kevvai, Maaeluministeeriumi asekantsler
Eesti peaks biomajanduse arendamise eesmärgiks seadma inimeste heaolu tõusu biomajandusressursside jätkusuutliku kasutamise kaudu. Oluline on see, et kasutaksime oma ressursse rakendades parimal viisil uusi ja vanu teadmisi ning tehnoloogia arengut. Oluliselt on vaja tugevdada viimaste teadussaavutuste rakendamist kogu tootmis- ja töötlemisprotsessis. Samas ei tohi unustada ka seda, et metsa, põllumaad, puhast loodust ja mõnusaid elupaikasid jätkuks Eestis ka edaspidiseks. Biomajanduse arendamisel peame lähtuma ka printsiibist, et see säilitaks ja arendaks elukeskkonda, mis tõstaks Eesti riigi kui terviku atraktiivsust, et meelitada siia ettevõtlikke inimesi kõigist eluvaldkondadest, olgu selleks loomemajandus, IT vms tulevikuala. Ka biomajandus ise peab arenema suunas, mis pakub väljakutseid kõrge arengupotentsiaaliga inimestele.
Toomas Kevvai töötab toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantslerina 1. aprillist 2013 ning juhib toiduohutuse osakonna, taimetervise osakonna ning teadus- ja arendusosakonna tööd. Enne seda on vastutanud ministeeriumis nii põllumajanduse, maaelu arengu kui ka kalanduspoliitika kujundamise eest.
Kristjan Piirimäe, jätkusuutliku arengu ekspert
Biomajanduse arengu kaudu võiks vähendada majanduse sõltuvust fossiilkütustest ja taastumatutest materjalidest. Samas, biosfäär on äärmiselt tundlik ja defitsiitne osa meie planeedist, mis ei talu surve suurendamist. Järelikult, biomajandus ei saa olla imerohi keskkonnaprobleemide lahendamisel, vaid pigem tuleks ühiskonda muuta ökoefektiivsemaks.
Kristjan Piirimäe on keskkonnaekspert, kelle peamisteks valdkondadeks on GIS-modelleerimine, ökosüsteemiteenused ja veekaitse. Piirimäe esindab Eesti Keskkonnaühenduste Koda Põllumajanduse ja Maaelu Arengu Nõukogus.
Vestlust juhib Madis Tilga, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse rohemajanduse nõunik.