Põhjamaade Ministrite Nõukogu peasekretär Karen Ellemann ütleb, et õigus piisavale toidule on inimõigus, mida enamik riike püüab austada. “Lisaks isiklikule tervisele on meie toiduvalikutel pikaajaline mõju ka kliimale ja keskkonnale,” täiendab ta.
Nii keskendub esimest korda keskkonnasäästlikkusele ka 20. juunil avaldatud 2023. aasta Põhjamaade toitumissoovituste kuues väljaanne. See on aruande 40-aastase ajaloo kõige uuenduslikum, kus muu hulgas selgitatakse ka teadusuuringute põhjal, kuidas toidu abil edendada tervist ja säästa keskkonda, miks tasub süüa rohkem kala ja vähem liha, ning propageeritakse taimepõhisemat toitumist.
“Toitumissoovitused põhinevad teaduslikel uurimistulemustel toiduenergia, makrotoitainete, vitamiinide ja mineraalainete päevaseks tarbimiseks ja annavad aluspõhimõtted tervislikule toitumisele,” selgitab regionaal- ja põllumajandusministeeriumi toidu üldnõuete valdkonnajuht Katrin Lõhmus.
Aruanne näitab 2023. aasta Põhjamaade toitumissoovituste projektijuhi ja Oslo ülikooli professori Rune Blomhoffi sõnul teadusele toetudes, et tervislik toitumine on enamasti ka kestlik. “Meie toitumises vajalike muudatuste tegemisel saab tervise ja keskkonna vahel luua mitmeid suurepäraseid sünergiaid,” lisab Blomhoff.
Samad soovitused kehtivad ka Eestis
Ellemann ütleb, et käesolev aruanne aitab Põhjamaade inimestel toituda tervislikult ja keskkonnasõbralikult, kuna see suunab riiklikke toitumisjuhiseid ja reguleerib seeläbi meie koolides, haiglates ja muudes avaliku sektori köökides pakutavaid menüüsid.
Aruande üle on juba mitmes Põhjala riigis laialdaselt arutletud, muu hulgas seetõttu, et selles soovitatakse vähendada punase liha tarbimist, mis on kooskõlas teiste ülemaailmsete keskkonna- ja kliimauuringute aruannetega. Lõpuks otsustavad riigid ise, kuidas soovitusi oma riiklike toitumisjuhiste koostamisel rakendada, võttes arvesse riiklikke prioriteete ja kohalikku konteksti.
“Ka Eesti arvestab oma toitumis- ja toidusoovituste väljatöötamisel nende soovitustega kui meie regioonile kõige sobivamatega. Nende väljatöötamises osales vaatlejana Eesti poolt Tervise Arengu Instituut (TAI),” sõnab Lõhmus. Ta lisab, et ministeerium teeb TAI-ga selles osas koostööd.
Eesti koostab lisaks toitumissoovitustele ka toidusoovitused ehk annab tarbijale suuniseid, millistest toidugruppidest milliseid toite ja kui palju süüa. “Lisaks sisaldavad Eesti soovitused ka soovitusi kehalise aktiivsuse ja une kohta, samuti toiduohutuse kohta,” täiendab Lõhmus. Hetkel Eestis kehtivate riiklike toitumis- ja liikumissoovitustega on võimalik tutvuda veebikeskkonnas.
Soovitatav on süüa peamiselt taimset toitu
2023. aasta Põhjamaade toitumissoovitused põhinevad 36 toitaine ja 15 toidurühma mõju uuringutel tervisele. Need pooldavad peamiselt taimset dieeti, mis sisaldab palju köögivilju, puuvilju, marju, kaunvilju, kartulit ja täisteratooteid.
Samuti soovitatakse tarbida rohkelt kala ja pähkleid, mõõdukalt madala rasvasisaldusega piimatooteid, piiratud koguses punast ja valget liha ning minimaalselt töödeldud liha, alkoholi ja kõrge suhkru-, rasva- ja soolasisaldusega töödeldud toite.
Kõige olulisem on see, et toidulaud oleks mitmekesine. Foto: Shutterstock
2023. aasta Põhjamaade toitumissoovitused
Tarbi rohkem vitamiine! Võrreldes eelmise väljaandega on üheksa toitaine soovitatav kogus või kontrollväärtused oluliselt muutunud. Need on E-vitamiin, B6-vitamiin, folaat, B12-vitamiin, C-vitamiin, tiamiin, kaltsium, tsink ja seleen.
Ära unusta kaunvilju! Kaunvilju on soovitatav tarbida rohkem peamiselt keskkonnakaitselistel põhjustel.
Väldi alkoholi! Kuna ohutut alkoholitarbimise piiri ei ole võimalik määrata, annab NNR2023 soovituse alkoholi joomist üldse vältida. Kui siiski tarbitakse alkoholi, siis peaks seda tegema minimaalselt. See soovitus kehtib ka rinnaga toitvatele naistele. Lastele, noorukitele ja rasedatele kehtib rangem soovitus ehk täielik karskus.
Tarbi teraviljatooteid! Täisteratoodete tarbimist toetab positiivne mõju nii tervisele kui ka keskkonnale. Päevas on soovitatav süüa vähemalt 90 grammi täisteratooteid.
Söö iga päev köögivilju, puuvilju ja marju! Soovitatav on süüa 500–800 grammi või rohkem erinevaid köögivilju, puuvilju ja marju päevas.
Kala söömine mõjub hästi tervisele ja keskkonnale! Säästvalt majandatud kalakasvandustest pärit kala tarbimine mõjub positiivselt nii tervisele kui ka keskkonnale. Nädalas soovitatakse kala süüa 300–450 grammi, millest vähemalt 200 grammi peaks olema rasvane kala.
Ära liialda punase lihaga! Tervislikel põhjustel ei soovitata tarbida üle 350 grammi punast liha nädalas. Töödeldud punase liha kogus peaks olema võimalikult väike. Keskkonnakaitselistel põhjustel peaks punast liha tarbima oluliselt alla 350 grammi.
Eestlane armastab liha ja näkse
Lõhmuse sõnul süüakse Eestis toidusoovitustes soovitatust oluliselt rohkem liha ja lihatooteid, magustatud piimatooteid, magusaid ja soolaseid näkse. Need on aga liigse soola, lisatud suhkrute ja küllastunud rasvhapete allikad. Samas tarbitakse soovitatust vähem puu- ja köögivilju ning marju, täisteratooteid, seemneid-pähkleid ja kala.
“Eestis on seega üheks rahvatervise suurimaks probleemiks tasakaalustamata toitumine, mis on oluline riskitegur ülemäärase kehakaalu tekkes ja teatud mittenakkushaigustesse haigestumisel,” selgitab ta. Põhiline probleem ongi Lõhmuse hinnangul kestev ning liigne madala toiteväärtuse ja suure energiasisaldusega toidu tarbimine.
“Maiustuste ja suhkruga magustatud jookide ülemäärane ja sage tarbimine tekitab olukorra, kus toiduenergiat saadakse liigselt, samas on sellised toidud vaesed kiudainete, vitamiinide ja mineraalainete poolest,” tõdeb ta.
Kuigi puu- ja köögivilju ning marju tarbitakse üha sagedamini, jäävad tarbitavad kogused, eriti köögiviljade osas, siiski soovituslike kogustega võrreldes väikesteks. “Eesti toidusoovituste kohaselt peaks iga päev sööma vähemalt 300 grammi köögivilju ja vähemalt 200 grammi puuvilju-marju.”
Soola tarbimise uuring tõi välja, et Eesti inimesed tarbivad soola ülemäära. Eesti toitumissoovituste kohaselt ei tohiks soola saada kõikidest allikatest, sealhulgas looduslikest allikatest naatriumina teisendatuna soolale, üle 6 grammi päevas, kuid keskmiselt sööb Eesti inimene üle 10 grammi soola päevas.
Põhjamaade jõupingutusi tunnustatakse kogu maailmas
Uute Põhjamaade toitumissoovituste väljakuulutamine 20. juunil oli rahvusvahelist huvi pakkuv sündmus. Maailma Terviseorganisatsiooni WHO peadirektor Tedros Adhanom Ghebreyesus usub, et Põhjamaade toitumissoovituste uus väljaanne demonstreerib võimsat seost tervete inimeste ja terve planeedi vahel.
“Õnnitlen Põhjamaade Ministrite Nõukogu selle muljetavaldava väljaande ja kaasava avaliku konsultatsiooni eest, mille tulemusena see valmis. Üldine soovitus, mis on kooskõlas praeguse teaduskirjandusega, on minna üle taimsele toitumisele,” sõnab Ghebreyesus.
- Põhjamaade toitumissoovitused on teaduslikuks aluseks riiklikele toitumisjuhistele ja toidupõhistele toitumisnõuannetele Põhjamaades ja Balti riikides.
- Riikidevahelise rahvusvahelise koostöö tulemusena on varasemalt välja antud viis Põhjamaade toitumissoovitust, millest esimene ilmus 1980. aastal.
- Viimast, 2012. aasta versiooni on üle maailma alla laaditud üle 300 000 korra.
- Rahvastiku toitumisuuringu andmestik 2014-2015 sisaldab teavet ligi 5000 eestimaalase söömise kohta. Järgmine Eesti rahvastiku toitumise uuring planeeritakse viia läbi aastatel 2025–2027.
- Tervise Arengu Instituut küsib regulaarselt toimuvates terviseuuringutes inimestelt lisaks muudele tervist puudutavatele teemadele ka teavet söömisharjumuste kohta. Viimane terviseuuring Eestis toimus 2019. aastal ja järgmine on planeeritud 2025. aastasse.