Göteborgis on üleval Sleipniri stipendiaatide näitus

Teisipäev, 09 Oktoober 2007

Laupäeval, 29. septembril avati Göteborgis Hnossi galeriis üheksa noore Eesti ehtekunstniku näitus FRAGMENTA. Peale suurepärase kunstilise ande seob neid asjaolu, et nad kõik on käinud end täiendamas Põhjamaades stipendiumiprogrammi Sleipnir raames. Ehete maailmast räägivad ehtekunstnikud Julia Maria Künnap ja Piret Hirv.

Millised on sinu ootused selle näituse osas?

JMK: Üheksa noore Eesti ehtekunstniku näitus Fragmenta on heaks võimaluseks tutvustada Eesti noort ehet väljaspool kodumaad. Hnoss galeriis, mis on üks vähestest Rootsi rahvusvahelistest kaasaegse ehte galeriidest, on ka varem toimunud Eesti ehte näitusi, seal hulgas Kadri Mälgu ja rühmituse F.F.F.F. oma.
Fragmenta näituse toimumine Göteburgi raamatumessi ajal ja Eesti kultuurifestivali raames tõi galeriisse ka inimesi teistelt elualadelt, kes võibolla pole varem kaasaegse ehte vastu huvi tundnud. See on ehtekunstnile väga oluline, näidata töid ja kõnetada inimesi väljaspool kunstnike-sõprade ringi.

PH: Ei ole sage just, et Eesti ehet Rootsis eksponeeritakse. Eriti noort ehet ja iseseisva näitusena. Meie väike väljapanek annab fragmentaarse ent üsna tervikliku pildi Kunstiakadeemia tudengite ja noorte õppejõudude loomingust. Annab vaatajale aimu hoiakutest.

Kõik näituse autorid on olnud Põhjamaade Ministrite Nõukogu välja antava programmi Sleipnir stipendiaadid. Kas stipendiumiprogramm on andnud viljakaid tulemusi?

JMK: Tõsi, kõik meie üheksa noort kunstnikku on kunagi saanud Sleipniri reisistipendiumi. Mitmed neist, mina nende seas, korduvalt. Põhjamaades on aastate jooksul peetud erinevaid konverentse ja suurnäitusi. Samuti on toimunud tunnustatud kunstnike töötoad ja tudengid on käinud erinevates koolides ja ateljeedes suvepraktikal. Sleipnir on olnud imeliseks võimaluseks põhjamaade külastamisel ja sealsel enesetäiendamisel. Mis siin salata, põhjamaaade hinnatase on Eesti noore kunstniku või kunstitudengi jaoks siiani ületamatult kõrge.

Mis saab toimuma ehtekunsti vallas siin meie maa nurgas ja maailmas üldisemalt? Millised on sinu enda tulevikuplaanid?
JMK: Ehtekunst on kahtlemata kunsti ääreala. Inimesi, kes on võtnud julguse sellele pühenduda, on maailmas üsna vähe. Seetõttu on tavaline, et rahvusvahelistel üritustel kohtutakse ikka uuesti ja uuesti. Tekivad tihedad sidemed, head sõbrad. Ehtemaailm on nagu üks suur perekond.
Suvel toimus Manchesteris suur ehtesündmus Ars Ornata Europeana. See hõlmas konverentsi ja hulka näitusi, mis toimuvad igal korral erineval maal. Siiani pole Ars Ornata veel Eestisse jõudnud, kuigi seda võimalust on meile korduvalt ja tungivalt pakutud. On olnud mõtteid siduda Ars Ornata Tallinna kultuuripealinnaks olemisega aastal 2011.

Kui rääkida minu isiklikest plaanidest ehtekunsti vallas, siis tahan jätkata kineetilise ehtega. Tahan kasutada oma ehetes selliseid tänapäevaseid tehnoloogilisi vahendeid, mis veel mõned kümnendid tagasi näisid võimatud. Lühiajalises plaanis on mõned näitustel osalemised kodu- ja välismaal ning jätkuv õpetajatöö kunstiakadeemias.

PH: Eesti ehtel on erialsel maailmakaardil kindel koht. See ringkond ei ole kuigi suur, ehk seetõttu on side kogu maailma tugevamate koolkondade vahel tihe. Põhjamaade Ministrite Nõukogul on olnud põhjapoolse ala kindlustamisel väga tänuväärne roll.

Näitus jääb avatuks 21. oktoobrini.


Telli uudiskiri

  • Uudised
  • Sündmused
  • Toetuste tähtajad
  • Uurimisraportid