Põhjamaade ja Eesti tulevik: kas võistleme või saame koos loojateks?

Esmaspäev, 28 Märts 2016

Põhjamaade päeva ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse 25. aastapäeva tähistamine Tallinnas Kultuurikatllas 23. märtsil. Foto: Jana Laigo/Barefoot Studio

Tähistasime 23. märtsil 25. tegevusaastat Eestis. Kuigi Põhjamaade Ministrite Nõukogu infobüroo avas Tallinnas esmakordselt uksed juba 25 aastat tagasi jaanuari lõpus, otsustasime tähistamiseks valida 23. märtsi, mil 1962. aastal sõlmisid Põhjamaad ametliku koostöö leppe Helsingis. Nii sündis Põhjamaade päev, mida tähistab kogu Põhjala, sest just koostöö on muutnud Põhjamaad erakordseks piirkonnaks.

25 aastaga on väga palju muutunud Eestis, Põhjamaades, Euroopas, terves maailmas. Kui algul toimetas Põhjamaade Ministrite Nõukogu infobüroona Eestis ning tegevus seisnes peamiselt Eesti abistamises ja Põhjala tutvustamises, on nüüdseks kasvanud infobüroost välja esindus. See ei ole pelgalt bürokraatiline sõnamäng, vaid märgiline areng – Põhjamaadest ja Eestist on saanud suuresti partnerid, kes jagavad kogemusi ning otsivad koos lahendusi ühistele väljakutsetele.

Seda enam on hädavajalik, et Põhjamaad ja Eesti vaataksid koos tulevikku. Inspiratsiooniks kutsusime oma 25. aastapäeva tähistamisele rahvusvaheliselt tunnustatud tuleviku-uurijad Põhjamaadest: Magnus Lindkvist Rootsist, Elina Hiltunen Soomest ja Louise Fredbo-Nielsen Taanist.

End tehnikafriigiks nimetav Elina tõi välja arengud tehnoloogiamaailmas, mis tema kirge kütavad: geneetiliselt muundatud toit, ajulainetel töötavad arvutid, sensorid naha all, nutimähkmed, elu kolimine virtuaalmaailma jpm.

Louise kannustas meid märkama tugevaid ja pehmeid trende, julgema olla ka ärritunud ja pahane, sest siis me märkame, et vajame muutusi.

Magnus juhtis tähelepanu tõsiasjale, et me vaimustume ühtedest asjadest maailmas ning tihti on uuendused juba teises maailma otsas ammu avastatud – ühe uus on teise vana. Maailmas, ka Põhja-Balti piirkonnas, on omavahel võistlemist liiga palju, see on muutunud suisa paranoiaks. Me oleme hakanud karistama loovust ning tervitama võistlemist ja konkurentsi, mis pärsivad arengut. Ühel hetkel peab konkurentsist üle saama, et olla loov. Olgem loojad ja jäägem loojateks:

ignoreerime trende, otsime saladusi,
eksperimenteerime,
oleme kannatlikud ja mõtleme pikas perspektiivis.

Nii pikaajalisi koostööpartnereid kui ka uusi sõpru Põhjamaade päeva tähistamisele kutsudes palusime arvamusi, mis võiksid olla kõige tulitavamad teemad, millega Põhjamaad ja Eesti peaksid üheskoos lähitulevikus tegelema. Olime vägagi meeldivalt üllatunud, et arvamuse avaldamise võimalusest haarasid kinni niivõrd paljud inimesed.

Me ei saa kõrvale jätta rändekriisi, mis mõjutab Põhja-Balti piirkonda kindlasti mitmeid aastaid. See mõjutab nii julgeolekut, rahvastiku koosseisu, kultuuri kui majandust. Digitaliseerimine ja andmevahetus vajavad ühist lähenemist. Tulevikku saab aga enim mõjutada hariduse läbi, saime me tagasisidet teada. Soovime loovamat, paindlikku ja elukestvat õpet. Kui me ei säästa keskkonda ega hoia loodust, puuduvad meil pikad väljavaated arenguks. Me soovime võrdsete võimalustega ühiskonda. Ka ühiskonda, kus inimelul on nii kõrge väärtus, et sellega ei kaubitseta mitte mingil moel.

Saadud tagasisidest nähtub, et me vaatame ühes suunas. Me jagame ühiseid väärtusi ja soovime tihedamat koostööd. Koos oleme tugevamad.

Vaata fotosid Põhjamaade päeva ja meie 25. tegevusaasta tähistamisest: