Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistumine on roteeruv ning eesistujarolli täidavad vaheldumisi viis riiki – Norra, Soome, Taani, Island ja Rootsi. Eelmisel, 2021. aastal oli eesistujamaa Soome.2022. aastal võttis eesistumise üle Norra, kelle eeistumisprogramm põhineb visioonidokumendis „Vision 2030“ seatud kolmel strateegilisel fookusteemal.
„Põhjamaade kogukond on ainulaadne. Me jagame samu põhiväärtuseid ning usaldame üksteist. Norra soovib Põhjamaade koostööd veelgi tugevdada. Seda on selgelt näha ka meie valitsuse hiljuti esitletud platvormist. Maailmas, kus õigusriik ja demokraatia on üha suurema surve all, on Põhjamaade kogukonna kaitsmine varasemast veelgi olulisem,” ütles Norra peaminister Jonas Gahr Støre.
Norra eesistumise põhifookus on kolmel prioriteetsel valdkonnal: roheline, konkurentsivõimeline ja sotsiaalselt kestlik Põhjamaade regioon.
Roheline Põhjamaade piirkond – kestliku arengu jaoks peame nägema suurt pilti ning leidma ühiseid lahendusi. Norra eesistumine rõhutab kliima ja looduse vahelist seost, püüab vähendada bioloogilise mitmekesisuse kadu ning valgustada, kuidas loodusel põhinevad lahendused panustavad rohepöördesse.
Konkurentsivõimeline Põhjamaade piirkond – majanduse pikaajaline kasvupotentsiaal sõltub ka sellest, kui palju õnnestub meilt tootmist ja tarbimist kestlikumale rajale suunata. Norra eesistumise jaoks on koostöö üks peamiseid vahendeid, mille abil taastada tugev Põhjamaade ärikogukond ja tööjõuturg, mis peab vastu ka uutele kriisidele.
Sotsiaalselt kestlik Põhjamaade piirkond – Maailmas, kus õigusriik ja demokraatia on üha suurema surve all ning usaldus kodanike ja otsustajate vahel väheneb, on varasemast veelgi olulisem kaitsta Põhjamaade väärtuseid, mis põhinevad kestlikkusel, kaasamisel, demokraatial, avatusel, väljendusvabadusel ja võrdsusel. See on pandeemia ajal veelgi selgemaks saanud.
Loe Norra eesistumise programmi "Põhjamaad - koos oleme tugevamad ja rohelisemad" (inglise keeles).
Millised aspektid Norra eesistumise programmis on olulised just Eesti jaoks?
Norra suursaadik Eestis, Else Berit Eikeland, usub, et kogu programm on eestlaste jaoks oluline: „Eriti oluline on keskendumine ookeanitele ja merendussektorile, sest eestlased on rannarahvas ning Eestil on Baltimaadest kõige pikem rannajoon. Lisaks usun, et tähtis on ka kestlikkuse teema - ja ma ei pea silmas üksnes kliimat ja loodust, vaid ka sotsiaalset kestlikkust. Oma programmis räägime, kuidas kaasata puudega inimesi, ebasoodsamas olukorras olevaid inimesi, maal elavaid inimesi ja eakaid, et saaksime luua tugevama ühiskonna, kuhu on kaasatud kõik riigis elavad inimesed."
Else Berit Eikelandi eesmärk on, et Norra eesistumise järel teaksid inimesed veidi rohkem Põhjamaade koostööst. Lisas tahaks kaasata Põhja- ja Baltimaade koostöösse Eestist rohkem ühiskonnagruppe.„Kõige olulisem on jätkata koostööd Eesti ja Põhjamaade vahel ning tekitada Eesti inimestes perekonda kuulumise tunne – see tunne, et oled osake millestki suuremast, oled osake Põhjamaadest,“ lisas saadik.
Visioon 2030. aastaks ehk „Vision 2030“ on Põhjamaade regiooni panus, mille abil saavutada Pariisi kokkuleppes seatud kliimaeesmärgid. „Vision 2030" ja EL-i kliimamuutust ja -arengut käsitlev tegevusplaan seavad Põhjamaade jaoks selge ja konkreetse kursi. 2022. aastal juhib Põhjamaade koostööd Norra Põhjamaade koostöö minister Anne Beathe Tvinnereim.
Norra peaministri pöördumine (norra keeles):