Riigid üle maailma seisavad silmitsi vastandlike probleemidega. Ühelt poolt suureneb energiavajadus, ent fossiilkütused ammenduvad või muutuvad üha raskesti kättesaadavamaks; osa elanikkonnast nälgib, samas suureneb rasvumine ning kõige tipuks viskame ära kolmandiku inimestele toodetud toidust – 1,3 miljardit tonni aastas üleilmselt; looduslikud kalavarud on kokku kuivanud, ent klassikalistel kalakasvandustel on suur keskkonnakoormus jne. Nende vastuolude lahendamisel nähakse abi biomajanduse juurutamisest. Ressursside läbimõeldum kasutamine, uudsed biomassi tootmise ja kasutamise viisid.

Statistika järgi suudab Eesti põllumajandussektor toota lisandväärtust 330EUR/ha, mis jääb ka Euroopa Liidu keskmisest (770 EUR/ha) tublisti maha. Huvitav oleks samu näitajaid võrrelda ka energia, metsanduse ja kalanduse sektoris. Biomajandus pakub suuremat lisandväärtust ja keskkonnariskide maandamist. Biomajandus on lisaks suurepärane tööriist maapiirkondade arengu soodustamiseks, sest just seal see biomass suuresti on.


Lehekülg 59 / 92

Telli uudiskiri

  • Uudised
  • Sündmused
  • Toetuste tähtajad
  • Uurimisraportid