Biomajandus on lai ja mitmekülgne valdkond ning sellel on oluline roll tulevikus. Selgitage, palun, mida tähendab biomajandus Eestis ja tegelikult ka Baltikumis üldiselt?
Ragmar Saksing (RS): Biomajandus on laiem mõiste, mis hõlmab bioloogilistel ressurssidel ja ökosüsteemidel põhinevat majandustegevust ja -mudelit. Biomajanduse abil püütakse lõimida majandusse bioloogilist mitmekesisust, säästvat ressursikasutust, taastuvenergiat ning ökoloogilisi ja sotsiaalseid aspekte.
Katrin Kepp (KK): Biomajanduses on olulisel kohal ka ressursside jätkusuutlik kasutamine ning ringlusse võtmine, millest tulenevalt on hakatud kasutama täpsustatud nimetust ringbiomajandus.
Biomajandus ei ole eraldi majandusharu, vaid hõlmab peaaegu kõiki tööstus- ja majandussektoreid. Biomajanduse tegevused Eestis on eelkõige suunatud sellele, et kasvatada inimeste heaolu, säilitada või parandada looduskeskkonda ning tagada toidu- ja energiajulgeolek.
RS:Ringbiomajandusel on oluline roll jätkusuutliku ja ressursitõhusa majanduse arendamisel. Meie piirkonnas on mitmeid ringbiomajandusega seotud tegevusi ja valdkondi, mis võimaldavad kasutada bioloogilisi ressursse tõhusalt ning luua jätkusuutlikke ärivõimalusi.
KK: Balti riikides saab ringbiomajandust vaadata ühtse tervikuna, kuid regiooniti võivad prioriteedid veidi erineda. Näited biomajanduse valdkondadest Balti riikides ulatuvad nii puidutööstusest, põllumajandusest ja toidu tootmisest, biometaani ja biogaasi tootmise, jäätmete taaskasutuse kui ka ringmajanduseni tervikuna.
Lätis Vidzeme regioonis on suurem rõhk toidu- ja digitaliseerimise valdkonnal ja Leedus biotehnoloogial. Eesti senised suurimad edu näited on puidu väärindamisel ja biotehnoloogias.
RS: Biomajanduse arendamisel on eesmärk luua bioloogilistest ressurssidest suuremat lisandväärtust ja leida paremaid võimalusi tooraine paremaks kasutamiseks. Seega on biomajanduse arendamisel Eestis suur potentsiaal panustada rohkem kestlikku majandusarengusse.
Katrin Kepp tõdeb, et teadlikkuse suurenemisele aitavad kaasa mitmesugused algatused ja valdkondadeülesed projektid, millega kaasneb teavitustegevus. Samuti süvatehnoloogia arendused koostöös ettevõtete ja ülikoolidega. Foto: Eesti Maaülikool
Miks on biomajandus Eestile ja Baltikumile oluline majandussegment?
RS: Vaatame siin näiteks loodusvarade hulka. Eesti ja teiste Balti riikide loodusvaradeks on metsad, põllumaa, mageveevarud ja bioloogiline mitmekesisus. Ringbiomajandus võimaldab neid loodusvarasid tõhusalt ja jätkusuutlikult kasutada, luues seeläbi majanduslikku väärtust, samas hoides ja väärtustades ökosüsteeme meie ümber.
KK: Eesti puidutööstus on biomajanduslikult suhteliselt traditsiooniline ning keskendub peamiselt puidu mehaanilisele töötlemisele ja selle kasutamisele energiatootmiseks. Siiski toimub sektoris ka puidutööstuse kaassaaduste ja jääkide väärindamine, mis on kestliku ringbiomajanduse oluline põhimõte.
On meil peale loodusvarade veel midagi, millest me biomajanduse kontekstis rääkida saame?
KK: Samuti saame me rääkida säästva majanduse vajadusest, sest ringbiomajandus toetab säästva majanduse põhimõtteid, kus ressursse kasutatakse tõhusalt, jäätmete teket vähendatakse ning keskkonna- ja sotsiaalsed mõjud võetakse arvesse. Eestil ja Balti riikidel on oluline liikuda rohelise majanduse suunas ning ringbiomajandus aitab selle eesmärgi saavutamisele kaasa.
Biomajandus soodustab tegelikult ringmajanduse põhimõtteid, sest see võimaldab vähendada jäätmete hulka ning suurendada ressursside ringlust, luues seeläbi majanduslikku kasu. Läbi ringmajanduse pikendatakse toodete olelusringi ning seeläbi luuakse lisandväärtust. Toodete korduvkasutamine ja ringlusesse võtmine aitab kaasa loodusvarade säästvale kasutamisele ning maastiku ja elupaikade säilimisele.
RS: Lisaks saame rääkida innovatsioonist ja uutest ärivõimalustest, mida ringbiomajandus pakub. Näiteks biotehnoloogia valdkond võimaldab arendada uusi ravimeid, biolagunevaid materjale, biokütuseid jne. Innovatiivsete ja vastupidavamate toodete pakkumine tarbijatele parandab pikas perspektiivis elukvaliteeti ja säästab raha ning keskkonda.
KK: Samuti võimaldab ringbiomajandus uute toodete ja teenuste loomist, mis vastavad jätkusuutlikkuse printsiipidele ehk rahuldavad tarbijate vajadusi ümbritsevat elukeskkonda arvestavalt.
RS: Olulisel kohal on ringmajandusest rääkides ka see, et ringbiomajandus loob uusi töökohti ja toetab regionaalset arengut. Seeläbi hoogustab see majanduskasvu ja suurendab konkurentsivõimet ka maapiirkondades. Maapiirkondadesse toovad uusi töövõimalusi näiteks metsandus- ja põllumajandussektor ning nendega seotud tööstusharud.
Tehnopoli Greentechi sektori liider Ragmar Saksing. Foto: Brait Pilvik
Eesti ja teiste Balti riikide biomajanduse arengu põhiteemad ja küsimused tunduvad olevat hästi paigas. Kas selle juures on ka mingisuguseid kitsaskohti, millele tuleb erilist tähelepanu osutada?
RS: Jah, põhiteemad on ressursside säästlikkus, ringbiomajandus, tehnoloogiline innovatsioon, koostöö ja võrgustikud, investeeringud, keskkonnaaspektid, tööhõive ja koolitus.
KK: Aga, tänane kitsaskoht on veel tarbija ja ühiskonna vähene teadlikkus ringbiomajandusest.
Kuidas seda teadlikkust suurendada?
KK: Teadlikkuse suurenemisele aitavad kaasa mitmesugused algatused ja valdkondadeülesed projektid, millega kaasneb teavitustegevus. Samuti süvatehnoloogia arendused koostöös ettevõtete ja ülikoolidega.
Kõige selle tulemusel ning läbi positiivsete ja edukate ringbiomajanduse valdkonna näidete on ühiskonna teadlikkus sellest teemast kasvamas. Üha enam teadvustatakse, et seni n-ö ära visatud jäägil tekib väärtusahelas väärtus ja ka hind.
Ka haridussüsteem mängib siin olulist rolli. Koostatud on õppemooduleid ja täiendusõppevõimalusi (mikrokraade), nii täiskasvanud õppijale kui ka üldhariduskoolidele.
Näiteks Eesti Maaülikoolis saab 2024. aasta kevadel alustada bakalaureuseõpet uuel ringbiomajanduse õppekaval. Vajadus sellise ettevalmistusega spetsialistide järele on väga suur.
Palju on tehtud, aga pikk ja põnev tee on veel minna ning Eestil on siin suurepärane võimalus palju ära teha.
Rääkige pisut ka BioBalticu projektist, milles Eesti Maaülikool osales. See projekt tähendab lühidalt öeldes, et loodi platvorm teadlikkuse tõstmiseks erinevatest biomajanduse mudelitest vastastikuse õppimise ja võrgustike loomise kaudu Balti- ja Põhjamaades. Aga kuidas te projektis muudatuste tegemisega töötasite? Kuidas toimus erinevate ekspertiisidega esindajate koondamine ja nende koostööle suunamine?
KK: BioBalticu projekti raames oli eesmärk kaasata biomajandusega aktiivselt tegelevaid huvigruppe Eestis ja suurendada ühiskonnas teadlikkust biomajandusest. Huvigruppide kaasamiseks kirjeldasid ja kaasasid kõik projektipartnerid, kelle hulka kuulusid Eesti Maaülikool, Tehnopol, Mektory ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindus, ringbiomajandusega aktiivselt tegelevaid ettevõtteid ja asutusi.
Huvigruppidega korraldati mitu töötuba, kus kõik osapooled rääkisid oma tõusudest ja mõõnadest ringbiomajanduse teekonnal. Lisaks Eesti partneritele kaasati mitmeid Põhjamaade partnereid, kes jagasid oma kogemuslugusid ning nõuandeid. Need ei olnud vormilt klassikalised seminarid, vaid pigem avatud vestlusringid, kus iga huvipool sai oma teema või seisukoha aruteluringis jutuks tuua.
2022. aasta sügisel korraldasime Tartus rahvusvahelise biomajanduse konverentsi, mille raames tutvustati huvilistele Eesti start-up-ettevõtete nagu Yook, Äio ja veel teiste, aga ka Saksamaa ettevõtte Prolupin GmbH ja Norra ettevõtte Seaweed Solution AS-i lugusid. Konverentsile oli kaasatud ka Euroopa Liidu komisjonide liikmed, et meie sõnum endaga kaasa viia.
Projekti tegevuste raames osales BioBalticu meeskond ka Eesti biomajanduse teekaardi koostamisel maaeluministeeriumi (nüüdseks regionaal- ja põllumajandusministeeriumi) juhtimisel.
Üheks aktiivset osalust võimaldavaks tegevuseks selles koostööprojektis olid projektipartnerite külastused Põhjamaade biomajandust koordineerivatesse keskustesse, et uurida parimaid praktikaid ja luua uusi kontakte.
Näiteks 2023. aasta kevadel külastasime Eesti meeskonnaga Paper Province’i Rootsis, kus põhirõhk on puidusektori tegevustel. Visiidil osalenud ettevõtted ja teadus- ja arendusasutused said sealt mitmeid kontakte juba uute projektide alustamiseks.
Iga Balti riik uuris projektis ühe tegevusena süvitsi oma riigi ühte olulist ringbiomajanduse juhtumit. Eestis oli selleks teemaks punavetika väärindamine. Koostöös Nordregioga visualiseeriti tulemused Arcgis. Näiteks leiti seal, et punavetikate kasutamisel ja väärindamisel on suur potentsiaal.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu biomajanduse nõuniku Madis Tilga sõnul võiks teadlikkus biomajanduse osas olla praeguseks ehk sealmaal, et puhta energeetika kõrval on biomajandus kogu meie sotsiaalmajandusliku tegevuse aluseks ja sisendiks.
- 2022. aastal avaldatud Eesti Maaülikooli biomajanduse arenduskeskuse poolt läbi viidud uuringut punavetikate kasutamisvõimalustest ja väärindamisest rahastas Põhjamaade Ministrite Nõukogu projekti “BioBaltic: Nordic-Baltic Cooperation on circular bioeconomy” kaudu. Seal toodi välja, et Eesti merealal esineb 80 liiki suurvetikaid ja vees kasvavaid kõrgemaid taimi.
- Uurimisalune punavetikas Furcellaria lumbricalis ei ole Eesti rannikuvetes küll enim levinud, kuid see-eest üks tuntumaid ja tööstuslikku kasutust leidnud liikidest. Uuringust kirjutasime pikemalt 2023. aasta juunis avaldatud loos “Just need lihtsad asjad on Eesti suurimad biomajanduse aarded!”
- Põhjamaade Ministrite Nõukogu hakkas biomajanduse olemust ja vajadust süstemaatiliselt kommunikeerima umbes kümme aastat tagasi, kui Euroopa Liit üllitas 2012. aastal oma esimese biomajanduse strateegia.
- Põhjamaade Ministrite Nõukogu biomajanduse nõuniku Madis Tilga sõnul võiks teadlikkus biomajanduse osas olla praeguseks ehk sealmaal, et puhta energeetika kõrval on biomajandus kogu meie sotsiaalmajandusliku tegevuse aluseks ja sisendiks. “Kui alguses oli fookus teadmiste vahendamises ja kontaktide loomises suuresti ametnike ja teadlaste vahel, siis viimasel ajal oleme rohkem tähelepanu pööranud ettevõtjate kaasamisele,” selgitab Tilga.
- Ta toonitab, et uute ärimudelite tööle saamiseks on koostöö ärisektoris väga oluline, samas on seda konkurentsihirmus sageli ka keeruline saavutada. “Koostöö pole ju ainult teistelt ideede saamine, vaid ka kulude kokkuhoid. Ei pea samu ämbreid läbi kolistama, võimalus leida väärt partnerid oma väärtusahelasse, ühised investeeringud taristusse, seadmetesse jne. Innovatsioonigi on rohkem seal, kus sisendid ja lähenemised on eripalgelised.”