Enne istungi ametlikku avamist toimus Põhjamaade peaministrite pressikonverents, kus rõhutati samuti vajadust kiirendada rohepööret ning aidata kaasa vaherahu saavutamisele Lähis-Idas. Toodi välja ka seda, et Ukraina toetamine peab jätkuma, et panna punkt Venemaa agressioonile Ukraina vastu.
Islandi peaminister Katrín Jakobsdóttir tõi välja, et peame järjest rohkem hakkama tähelepanu pöörama tehisintellektile, mis areneb peadpööritava kiirusega. "Põhjamaadel on maailmas eriline staatus, sest meie ühiskonnad on üles ehitatud demokraatiale ja läbipaistvusele, seetõttu peame looma töögrupi, et saada hakkama tehisintellektiga kaasnevate probleemidega ning leida viise, kuidas seda uut tehnoloogiat hea nimel ära kasutada," sõnas ta. Ka Ahvenamaa autonoomse maakonna valitsusjuht Veronica Thörnroos tõi välja, et tehisintellekt muudab järjest enam meie töötamist ja suhtlemist: "Peame õppima seda mõistma, kasutama ja kontrollima. Samuti on üha olulisemaks muutunud küberturvalisus, et kaitsta meie kriitilist infrastruktuuri."
Rootsi peaminister Ulf Kristersson lisas, et Põhjamaad on küll väikesed riigid suures regioonis, kuid maailmas on neil suur hääl ja seda häält vajatakse praegu rohkem kui eales varem. Samuti väljendas ta lootust, et Rootsi saab peagi NATO liikmeks. Ka seni pole Rootsi tundnud end kõrvalseisjana ning Rootsi peaminister on saanud palju informatsiooni oma Põhjamaade kolleegidelt NATO-ga liitumise teemal. Norra peaminister Jonas Gahr Støre rõhutas, et teiste Põhjamaade vaatevinklist on Rootsi juba NATO liige ning nad on andnud Rootsile ka julgeolekugarantii.
Soome peaminister Petteri Orpo tõi veel kord välja Ukraina toetamise vajaduse ning mõistis hukka katastroofilise olukorra Lähis-Idas. Ta lisas:"Täna peame tegelema kahe põhiteemaga – meie ühiskondade vastupidavus ja säilenõtkus ning kliimakriis ja eesseisev COP28. Me peame olema ambitsioonikad ja saama kõik riigid ühiselt kliimamuutuste vastu võitlema." Gröönimaa Múte B. Egede lisas, et tähelepanu tuleks pöörata ka mikroplastisaastele ning rõhutas, et Gröönimaa ootab võrdsetel alustel koostööd.
Põhjamaade Nõukogu aastaistung algab 31. oktoobril kell 15 (Eesti aja järgi) ning seal astub külalisesinejana üles ka NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Aastaistungil on arutluse all kolm põhipunkti:
- Põhjamaade koostöö julgeolekupoliitika alal ning Põhjamaad NATOs. Seda arutatakse teisipäeval nii külalisesineja Jens Stoltenbergi kui ka peaministritega
- Rohepöörde kiirendamine. Põhjamaade Ministrite Nõukogu teeb uusi plaane, kuidas jõuda visioonini 2030. Oleme rohepöördes maha jäänud - kuidas sellega toime tulla? Seda arutavad 31. oktoobril ka peaministrid.
- Noorte osalus.Istungile eelneval nädalavahetusel toimus Põhjamaade noortekogu istungi ning 30. oktoobril toimus koolinoorte auhinnatseremoonia, mille teemaks oli sõnavabadus.
Põhjamaade Nõukogu aastaistungit on võimalik jälgida ka veebis: https://www.norden.org/en/information/live-streaming-2023-session-nordic-council-oslo
31. oktoobril õhtul jagatakse ka Oslo ooperimajas Põhjamaade Nõukogu auhindu. Pidulikul auhinnatseremoonial antakse kätte muusika-, laste- ja noortekirjanduse-, filmi-, kirjanduse- ja keskkonna auhind, millest viimase annavad üle Norra kroonprints Haakon ja kroonprintsess Mette-Marit. Vaata auhinnatseremooniat kell 20.30 (Eesti aja järgi) siit: https://www.norden.org/en/event/awards-ceremony-nordic-council-prizes-2023