Me kõik teame lausekõlksu “Mees läheb arsti juurde alles siis, kui surm silme ees”. Kahjuks kipub see tihtilugu huumoriga pooleks öeldud lausejupp tõsi olema, eriti siis, kui tuleb juttu meeste vaimsest tervisest. Kuigi aastatega on olukord paranenud, ei jõua paljud mehed ikka veel abini ka siis, kui surm ongi silme ees.
Üks stereotüüpne suhtumine, mis seda pikalt juurdunud käitumist soodustab, on mõtlemine, et vaimse tervise probleemide tunnistamine ja abi otsimine on nõrkuse märk. Kantar Emori poolt tänavu läbi viidud meeste nõustamise ja tervishoiuteenuste kasutamise uuringust selgub, et eelmainitud uskumuste kandjaid on kõige enam vanemate, 50–74-aastaste, meeste seas, kuid abi küsimine on keeruline igas vanuses meestel.
MTÜ VAITER juhatuse liikme, nõustaja ja programmi “Hoolivad isad” maaletooja Keete Janteri sõnul on vaimse tervise probleemidega seotud stigmad tugevad just meeste endi seas. Lisaks mängivad rolli ootused ja normid seoses mehelikkuse ja naiselikkusega, mis võivad mõjutada, kuidas me suhtume vaimse tervise probleemidesse ja abi otsimisse. “Hirm, et mind hakatakse mõistma teistmoodi või mind hakatakse halvustama, võib olla suur takistus abi otsimisel,” tõdeb Janter.
Norras meeste vaimse tervise teemadele keskendunud organisatsiooni Reform ekspert Kelly Fisher toob näite hiljuti Rootsis läbi viidud uuringust, kus vaadeldi valdkondi, mille osas ei taju mehed, et nad vajavad abi. “Mis selgus? Selgus, et isegi kui mees tunneb, et vajab abi, on väiksem tõenäosus, et ta seda abi ka otsib. Lisaks on suur tõenäosus, et ta ei ole saadud abiga rahul,” räägib Fisher.
Ka tema tunnistab, et poistele ja meestele juba ajalooliselt pandud eeldus, et nemad ei otsi abi, on teinud karuteene. Võti selle mõtteviisi muutmiseks on meie kõigi ja tulevaste põlvede käes. “Me peame mõtlema, kuidas me oma lapsi kasvatame või õpetame neile abi otsimise väärtusi ja tähtsust,” tõdeb Fisher.
Kurb statistika näitab, et mehed sooritavad rohkem enesetappe
Üks, mis paistab eriti eredalt meeste vaimse tervise teemades silma, on enesetappude statistika. Statistikaameti andmetel enesetappude arv aasta-aastalt küll väheneb, kui eespool mainitud Kantar Emori uuringust selgub, et meeste peamiste surmapõhjuste hulgas on õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad, mille hulka kuuluvad enesetapud, kolmandal kohal. Meeste surmadest moodustavad enesetapud 9,2 protsenti, naiste surmadest 3,6 protsenti. Seega võib öelda, et mehed sooritavad enesetappe pea kolm korda tihemini kui naised.
Selle kurva statistika põhjuseks võib Janteri sõnul pidada seda, et mehed on üldiselt altimad riskikäitumisele. See võib omakorda suurendada vaimse tervise probleemide tekkimise riski ja kahjuks tähendab see, et meeste seas kerkivad tihemini esile enesetapumõtted ja -katsed.
Ka Fisher tunnistab, et ehkki naistel esineb depressiooni meestest tihemini, on mehed altimad endale kätt külge panema. “Nii Norras kui ka USA-s, kust ma pärit olen, on statistikas meeste enesetappude arv neli korda suurem kui naiste seas. See on väga silmatorkav erinevus,” tõdeb Fisher.
Meeste enesetappude taga võib Janteri sõnul olla mitmeid tegureid, sealhulgas sotsiaalsed, majanduslikud ja individuaalsed. “Mehed on kõrgemas enesetappude sooritamise riskigrupis, kuna nad valivad pigem meetodeid, mis on füüsiliselt tõhusamad ja seetõttu lõppevad surmaga tihedamini. Samuti võivad eelnevalt mainitud tegurid, nagu stigmad ja abi otsimise takistused, suurendada enesetappude riski.”
Norra organisatsiooni Reform ekspert Kelly Fisher peab stigmade murdmiste ja vaimse tervise probleemide leevendamisel oluliseks ka seda, millises keskkonnas me kasvame. Foto: erakogu
Reform tegeleb peamiselt sellega, et mehed oleksid kaasatud võrdõiguslikkuse töösse ja et võrdõiguslikkuse töö kaasaks mehi. Organisatsioon juhib meeste tugiteenuseid, dokumenteerib ja levitab teadmisi meeste ja poiste elusituatsioonist – nad on oluline osapool Norra võrdõiguslikkuse poliitikas. Fondi eesmärk on teadvustada meeste ja poiste väljakutseid ja vajadusi ning edendada aktiivset isadust, vägivalla ennetamist, paremat füüsilist ja vaimset tervist ning võrdsemaid mehelikkuse norme.
Stereotüübid kaovad vaikselt
Õnneks on loo alguses mainitud stereotüübid hakanud küll tasapisi, aga kindlalt murenema. Üha rohkem mehi julgeb tunnistada, kui on probleem ning ka sellele abi ja lahendust otsida.
“Osalt võivad mehed kogeda, et tervishoiusüsteem ei ole piisavalt tundlik nende vaimse tervise probleemide suhtes või et vaimse tervise abi on suunatud rohkem naistele. Samuti on suure tähtsusega see, kui puudub arusaamine enda vaimse tervise eest hoolitsemise vajadusest – ka siis võib abi otsimine jääda tagaplaanile,” tunnistab Janter.
Kuna vaimse tervise valdkonnas tehakse pidevalt uuringuid ja pingutatakse, et mõista neid probleeme paremini, aitab see Janteri sõnul luua tõhusamaid toetussüsteeme, mis oleksid kõigile, sõltumata soost, kättesaadavad ja vastuvõetavad.
Janter toob lühidalt välja ka peamised Kantar Emori “Meeste nõustamise ja tervishoiuteenuste kasutamise uuringu” tulemused: “Leiti, et Eesti mehed eelistavad vaimse tervise probleemidest vaikida. Abi otsimine ja oma tunnetest rääkimine sõltub suuresti maskuliinsusega seotud uskumustest. Enamik mehi (61%) on häiritud, kui nad peavad abi küsima, ja 68 protsendile ei meeldi oma tunnetest rääkida. Eriti vanemate (50–74-aastaste) meeste seas leiti, et abi küsimist peetakse keeruliseks, sõltumata vanusest. Vaid kuus protsenti neist otsis spetsialisti abi näiteks ka suitsetamisest või alkoholist loobumisel, mis viitab uskumusele, et mees peaks ise hakkama saama.”
Üks, mille ta veel välja toob, on see, et füüsilise tervise mure korral käitub enamik mehi (86%) konstruktiivselt, ostes näiteks sobivaid ravimeid apteegist. Vaimse tervise probleemide korral on see protsent aga väiksem – vaid 62 protsenti. 63 protsenti meestest käitub vaimse tervise mure korral destruktiivselt, näiteks suunates mõtteid mujale või tarbides alkoholi ja muid sõltuvusaineid. “See näitab, et vaimse tervise probleemidega tegelemine on keerulisem,” tõdeb Janter.
Tabletti ei taha, aga pitsi kangemat või paar pudelit õlut võtaks küll
Janter tunnistab, et alkohol ja meelemürgid on olulised tegurid meeste vaimse tervise probleemide kompleksses olemuses. Seega on oluline, et vaimse tervise probleemidega tegelemisel arvestataks ka alkoholi ja meelemürkide kasutamise mõju.
Selleks, et hakata kuskilt otsast abi otsima, suunab ta esmalt lugeja tutvuma alkoinfo.ee lehega, kus on alkoholi ja vaimse tervise murede seos hästi kokku võetud. Alkohol on oma olemuselt legaalne uimasti, mille laialdane nähtavus ja lihtne kättesaadavus tänapäeva ühiskondades on paraku muutnud selle rutiinseks osaks igapäevaelust. Seetõttu ei tähtsustata Janteri sõnul sageli sellega seotud kahjusid inimese tervisele ja ühiskonnale tervikuna.
“Sellest, kuidas ja mis kontekstis inimene alkoholi tarvitab, sõltuvad tema sotsiaalsed suhted, produktiivsus tööl ja enesega rahulolu. Alkohol mõjutab otseselt vaimset ja füüsilist tervist ning sõltuvalt tarvitamise kogustest ja sagedusest mõjutab see nii elukvaliteeti kui eluiga,” tõdeb Janter.
Alkohol mõjutab ka aju tasu- ja motivatsioonisüsteemi. Janteri kirjelduse järgi tekitab alkohol elevust, sest ajus vabaneb dopamiini, mis on aktiveeriva toimega. Lisaks tekitab see mõnu- ja meeldivustunnet, samas muudab mõtlemise juhmimaks ja aeglasemaks, emotsioonide kontrollimise võime halveneb ja võimenduvad halvad tunded, kuna serotoniinisüsteem saab kahjustada. “Sellepärast öeldaksegi, et alkohol on depressant, kuna kasvatab stressi, masendust ja ärevust. Seda ka siis, kui sõltuvust pole veel tekkinud,” tõdeb Janter.
Selleks, et naudinguid tekitavad ained vabaneks ajus loomulikul viisil, peab aga pingutama. “Näiteks tekitavad häid tundeid millegi põneva õppimine, meeldivas seltskonnas viibimine või sporditreening. Alkohol aga võimaldab neid meeldivaid tundeid kogeda ilma igasuguse pingutuseta, mistõttu tekibki soov ikka ja jälle seda mugavalt kogeda.”
Noored kimpus söömishäiretega
Kui enamasti peetakse söömishäireid peamiselt tüdrukute ja noorte naiste probleemiks, siis Fisheri sõnul on see järjest enam pead tõstmas ka poiste ja noorte meeste hulgas. Peamiselt väljendub see liigses trennitegemises ja kummalistes söömisharjumustes.
“Selleks, et probleemi küüsis vaevlevate noorte meeste ja poisteni jõuda, tegi üks söömishäiretega noortele keskendunud Norra abiühing 15–16 videost koosneva TikToki seeria. Seal on peategelaseks söömishäire all kannatav noormees,” kirjeldab Fisher. Ta lisab, et eesmärk – leida üles veelgi rohkem söömishäirete all kannatavaid noori mehi – sai täidetud. Pärast videote jõudmist sotsiaalmeediasse, on abiühingusse pöörduvate noorte meeste ja poiste arv kahekordistunud.
Fisheri sõnul oli kampaania edukas ka seetõttu, et lõpuks suudeti näidata, kui suured on inimeste lüngad enda vaimsest tervisest arusaamisel. “Paljud abiühingusse pöördunud noored ei saanud enne ise arugi, et neil on söömishäire. Nad jõudsid selle tõdemuseni alles videoid nähes.”
Lisaks näitab see Fisheri sõnul, kui erinevalt võivad vaimse tervise probleemid meeste ja naiste puhul avalduda.
Geete Janteri sõnul on mehed üldiselt altimad riskikäitumisele. Foto: erakogu
Aitame mehed abi küsima ja vaimse tervise teenusteni
Fisheri sõnul on nende praktika näidanud, et meesteni jõudmiseks tuleb teenus suunata konkreetselt neile. “Kui me suuname neid teenusele, mille reklaamis on näiteks sooneutraalsed või naiste pildid või on tekst kuidagi nende arvates naistele suunatud, siis nad arvavad automaatselt, et see teenus ei ole mõeldud neile,” selgitab Fisher.
Just seetõttu avas organisatsioon Reform Norras meestele mõeldud abiliini “Meeste telefon”. Sealsed töötajad on koolitatud tegelema ka kõige kriitilisemate situatsioonidega. Igal aastal saab meeste telefonist abi tuhatkond helistajat, kes suunatakse edasi neile sobivate vaimse tervise teenusteni.
Ka Janter tõdeb, et kõige üldisemalt on vaja pakkuda erinevaid lähenemisi erinevate kanalite kaudu. Alustada tuleks aga hoiakute muutmisest – see, kui otsitakse abi oma vaimse tervise muredega tegelemiseks, ei ole häbiasi ega nõrkuse märk, vaid normaalne teguviis.
“Nii nagu füüsiliste vaevuste korral on tavapärane otsida abi meditsiinisüsteemist, on ka vaimse tervise murede korral normaalne otsida abi. Oluline on võimaldada avatud ja hinnanguvaba suhtlust nii ühiskonnas laiemalt kui ka indiviidi tasandil, julgustada mehi oma vaimse tervisega seotud küsimustest rääkima ja abi otsima,” toonitab Janter.
Nii nagu on Norras vaid meestega tegelevad organisatsioonid, leiab neid ka Eestist. Heaks näiteks on MTÜ VAITER, kus pakutakse isadele suunatud vanemluse toetamise programmi “Hoolivad isad”, mis keskendub vägivaldse käitumise vähendamisele isa rollis olles. “Samuti oleme vastuse ootel, kas meil õnnestub Soomest projekti toetuse abil maale tuua lahutatud meestele suunatud toetav programm,” loodab Janter.
Programmi “Hoolivad isad” grupid käivad koos nii füüsiliselt kohapeal kui ka virtuaalselt veebi kaudu, et võimalikult paljudel meestel üle Eesti oleks võimalik selles osaleda. “On mehi, kes ei ole valmis tulema või ei ole võimalik tulla kontaktkohtumistele, kuid grupipõhine tugi neile sobib,” selgitab Janter.
Eestis meeste vaimset tervist toetavad ka Peaasjad MTÜ tegevused. Samuti on sotsiaalkindlustusameti tasuta nõustamisteenused suunatud nii naistele kui ka meestele. “Viimasel ajal on tekkinud ka omaalgatuslikke meeste sõpruskondade liikumisi, kes pööravad tähelepanu meeste füüsilisele ja vaimsele seisundile ning heaolule ja propageerivad laiemas vaates tervislikke lähenemisi,” tunnustab Janter.
Samas tõdeb ta, et kogukondlikke lähenemisi meeste vaimse tervise teemadest rääkimisel ja abi pakkumisel võiks olla veelgi. “Näiteks oleks oluline pakkuda erinevaid veebipõhiseid võimalusi – nii individuaalset kui ka grupipõhist nõustamist.”
Meeste vaimsest tervisest rääkides toob Fisher välja, et Norras on teema võetud arutlusele riiklikul tasandil. Nimelt teeb seal tööd valitsuse määratud 15 eksperdist koosnev rühm, kelle hulgast leiab teadlasi, vaimse tervise eksperte ja muid meeste tervise eksperte, kes koostavad meeste ja poiste heaolu valget raamatut, kus pööratakse rõhku ka sellele, millised on praegu Norras meeste ja poiste peamised proovikivid. See annab valitsusele soovitusi, mida tuleb olukorra parandamiseks ette võtta.
Abi on olemas!
Eestis on loodud aina rohkem võimalusi nii MTÜ-de kui riigi tasandil, et pakkuda meestele abi, olgu need siis nõustamised, tugigrupid, programmid, teraapiad või muud meditsiinisüsteemi abivõimalused.
Samuti on olemas võimalusi otsida abi spetsiifiliste teemade korral, näiteks tõsiste meeleolu- või käitumishäirete ja suitsiidimõtete puhul psühhiaatrilt, vägivaldse käitumise vähendamiseks ja selle põhjustega tegelemiseks nõustajatelt, psühholoogidelt või terapeutidelt, aga ka erinevatest tugigruppidest ning koolitusprogrammidest.
Eestis on neljas suuremas haiglas seksuaalvägivalla kriisiabikeskused, kuhu saavad pöörduda ka mehed – vastav abi ja nõustamine on neile seal tagatud.
Meestest lähisuhtevägivalla ohvreid abistavad ka omavalitsused, kes pakuvad turvakoduteenust, mis on kättesaadav soost olenemata kõigile lastele ja täisealistele inimestele, kes on langenud füüsilise, vaimse, seksuaalse või majandusliku vägivalla ohvriks, vajavad kompleksselt osutatud teenuseid või kellel ei ole võimalik turvaliselt olla oma kodus.
Kuidas saab ise oma vaimset tervist hoida ja parandada?
- Püüa leida meeldiv ja köitev hobi või õpi (juurde) midagi põnevat.
- Suhtle lähedaste ja sõpradega, tegele ja mängi laste ja lemmikloomadega. Võtke koos ette pikemad jalutuskäigud loodusesse, liigu värskes õhus ja tegele mõõdukalt spordiga.
- Maga piisavalt ja toitu tervislikult.
- Võta kasutusele nn tööriistakast, kus on sees vajalikud enesetoetamise võtted ja vahendid, nagu näiteks päevikusse kirjutamine, omaette mõtisklemine ja reflektsioon, hingamisharjutused, joogaharjutused vms.
- Vajadusel otsi professionaalset abi. Osale tugigrupis või koolitusprogrammides, otsi sobiv nõustaja või leia sobiv teraapiavorm, näiteks loovteraapia.