Maailmas kasvab ülalpeetavate inimeste hulk võrreldes töötava elanikkonnaga. Slush sai tõuke sellest, kuidas sellises maailmas luua rohkem võimalusi kasvuks. "Kui tol hetkel Soome ühe ülikooli tudengitelt küsiti, kes oleksid valmis/huvitatud alustama ettevõtlusega, siis 600 üliõpilasest tõstsid käe kolm," kirjeldas Mäkelä olukorda 2008. aastal, kui Slush alguse sai.
Ettevõtlikkuse soodustamiseks oli kõigepealt vaja tõsta teadlikkust ettevõtlusest, arendada inimeste oskusi ja võimaldada neile ligipääs rahastusele.
280 miljonit eurot
2008. aastal peetud esimene Slush oli väike ja mõnus ettevõtmine, mille eesmärk oli lahendada riskikapitali kaasamisega seotud probleeme. Kohal oli paarsada inimest, kuid need olid just õiged inimesed. "Ühtäkki saime aru, et riskikapitalistid hakkasid sellel üritusel reaalselt äri tegema. Seejärel hakkasime ka investoreid üritusele kutsuma," kirjeldas Mäkelä projekti arengut.
Paar aastat tagasi keerutas Slush juba 280 miljonit eurot. "Me ise ei arvanud, et nii suur raha liikuma hakkab. See ongi inspiratsiooni osa," muigas Slushi juht. "Kümnest ettevõttest üheksa kukuvad läbi. On inimesi, kes külastavad Slushi igal aastal uue ideega. Idee ei ole kõige tähtsam, vaid meeskond selle juures. Kui meeskond on hea, siis nad näevad ka enda idee nõrkusi. Vastupidiselt see ei tööta," rõhutas Mäkelä.
Enamik Slushil osalevaid ettevõtteid on olnud Eesti, Soome ja Rootsi päritolu, kuid koos saabunud eduga kasvanud üritusel soovib Slush pakkuda ka muud meelelahutust teisest maailma otsast kohale sõitnud inimestele.
2015. aastal läks Slush Aasia turule ning viidi läbi suurim iduettevõtete üritus Jaapanis "Slush Asia". "Kõik on samas omavahel seotud – Aasia üritused toidavad siinse regiooni (Põhja-Balti, toim) üritusi, meelitavad kohale investoreid, kes paigutavad raha meie piirkonda," rääkis Mäkelä.
Eriti uhke oli Slushi juht selle üle, et hoolimata Põhja- ja Baltimaade imepisikesest rahvaarvust on üks igast kümnest miljardi dollari väärtuses iduettevõtte müügist just siit regioonist. Eestis ja Soomes on trendiks pärast ühte õnnestunud müüki alustada ka teise või kolmanda ettevõttega.
Ühised väärtused hoiavad koos
Müügijuhtimise tarkvara tootva Pipedrive'i klienditoe juht Martin Kõiva sõnul kasvab ettevõtte väga kiiresti. Praegu töötab Tallinnas 60 inimest ja Silicon Valleys 15 inimest. Tegemist on väga rahvusvahelise ja multikultuurse meeskonnaga, mille koos hoidmiseks on väga olulised ühised väärtused. "Suures ettevõttes on väärtused tihtipeale juhtkonna koosoleku tulemus, kuid meie puhul on tegemist kõigi poolt aktsepteeritud väärtustega, mis on meil aidanud nii kiiresti ka kasvada," rääkis Kõiva.
"On inimesi, kes on lahkunud. Ole värbamisel nii karm kui vähegi saad – vigade parandamine on võimalik, kuid väga raske. Kandidaadiga viiakse läbi vähemalt viis intervjuud, sealhulgas meeskonna intervjuu, testülesanne jne. Et üks inimene ei arva, et uus on lahe inimene, vaid tagasisidet saadakse paljudelt. Kui selle inimese töölevõtmine ei ole "Hell yes!", siis on pigem "Ei". Kui keegi tiimis on selle inimese vastu, siis teda ei võeta tööle," selgitas Kõiva.
Kuus väärtust, mille alusel Pipedrive inimesi tööle võtab:
- Sisemine motiveeritus – lõbus peab olema. Ehk võtame tööle inimesi, keda ei pea kogu aeg tagant ajama.
- Suurelt mõtlemine – seostub eelmisega. Võid küll olla ise motiveeritud, kuid peaksid olema ka ambitsioonikas.
- Püüame vältida liiga manipuleerivate ja "poliitiliste" inimeste töölevõtmist.
- Loevad ideed, mitte nende autorid. Võistlusmoment väheneb ja rohkem saab tehtud.
- Õppimisvõime.
- Vabandusi midagi mitte teha ei ole.
Ideest ärimudelini viie kuuga
Ka Aalborgi Ülikooli ärimudelite uurimise keskuse juht Kristian Brøndum rääkis väärtuste olulisusest. "Akadeemilistes ringkondades arutletakse praegu palju ärimudelite üle ning igaüks tahab välja pakkuda oma mudelit. Siiski jõuame tagasi sinna, millest rääkis eelkõneleja – väärtused on kõige olulisemad – väärtuse loomine, väärtuse andmine klientidele, osad väärtused tasub hoida ka enda jaoks," rääkis Brøndum.
Aalborgi Ülikoolis töötab New Ventrue Creation Program – üliõpilased lähevad uuest ideest ärimudelini viie kuuga. "Peaaegu igal iduettevõttel on oma ärimudel, uusi tekib kogu aeg. Praegu näeme, kuidas vanad ärimudelid surevad," selgitas Brøndum. Uued tulijad nagu Napster, Spotify, Uber ei defineeri end turuosalistena, nad teevad midagi täiest teistmoodi.
Brøndum tõi näiteks e-raamatute tellimiskeskkonna Mofibo ärimudeli – mida rohkem kliendid raamatuid läbi loevad, seda rohkem Mofibo saab makstud. Madal tasu klientidele, kuid vajalik kirjastajatele – koguneb statistika, milliseid raamatuid kliendid tahavad lugeda. Mofibo sisenes nišiturule, Taanis ja Rootsis, hiljem tulevad Holland ja Suurbritannia. Seda teevad nad partnerluses kohaliku kirjastajaga. "Liigume infrastruktuuridelt infostruktuuride poole," ütles ta.
Uued ärimudelid tuginevad huvitavate lugude jutustamisele. Kui suudad inimesed endast rääkima panna, siis nad on nõus ka sinu eest töö ära tegema. Skype ei kaevanud maasse ühtegi kaablit, Uberil pole ühtegi autot, suurim meediaettevõte Facebook ei loo ise sisu, majutusteenuse pakkujal Airbnb pole ühtegi hotelli. "Testi oma äri kindlasti ja vaata, millised eeldused sellel on," rääkis Brøndum.
2015. aasta kevadisi inspiratsioonilõunaid korraldasid Soome Instituut, Loov Eesti ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis. Seminaride sari sai alguse 2013. aastal, selle aasta kolmanda inspiratsioonilõuna ülevaate koostas Loov Eesti.