Sisserände kasv eeldab mõtteviisi ja arusaamade muutust

Ulatuslik väljarände periood hakkab läbi saama ning Eesti ühiskond peaks hakkama valmistuma kasvavaks sisserändeks, mis eeldab olulist mõtteviisi ja arusaamade muutust, koorus välja 27. märtsil Tallinnas toimunud Põhja- Baltimaade töörändekonverentsi ettekannetest. Kasvava sisserände taustal tõstatub järjest enam küsimus, kui palju ja milliseid oskustöölisi tulevikus vaja on.

Praegu moodustab Eestis tagasirändest ligi 50 protsenti eestlaste tagasiränne, mistõttu ei ole oodata sisserände negatiivseid tagajärgi Eestile majanduslikult ega sotsiaalses plaanis, tõdesid Tartu Ülikooli professorid Tiit Tammaru ja Raul Eamets. Küll aga on oodata ka mitte-eestlastest sisserände suurenemist.

Rändest põhjustatud hirmude najal on üle Euroopa tõusnud parempoolsete ja populistlike parteide mõjuvõim, mille esimesi ilminguid võib Euroopa Parlamendi saadiku Marju Lauristini sõnul ka Eesti ühiskonnas märgata. Lisaks rõhutas Lauristin kultuuride vahelise dialoogi olulisust. Oskus suhelda ja teineteise mõistmine loob vajaliku pinnase innovatsioonideks, toonitas ka Tallinna Tehnikaülikooli professor Rainer Kattel. Erinev mõtteviis ja kultuuriline taust on aluseks kõikvõimalikele uudsetele ideedele, seega peaks Eesti suhtuma sisserändesse kui olulisse arenguvõimalusse.

"Liigagi lihtne on taandada probleeme sisserändele. See on isegi ohtlik, sest külvab sallimatust ja võõraviha," lisas Christer Haglund, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor. "Nii peletame endast eemale need väärtuslikud talendid, kelle pärast kõik maailma riigid võistlevad. Me jääme ilma oskustest, rahast, meid ka vaimselt rikastavatest inimestest."

Võõrtööliste vajadusele on keeruline ühest vastust anda ning keskenduda tuleks vajalike oskuste profiilide loomisele. Hea lahendus on sektoripõhine oskuste analüüs ja sektoripõhine rändeanalüüs, kõneles Kristina Kallas Balti Uuringute Instituudist.