Töörändekonverents 2015: võõrtöötajate olukord Taanis

Teisipäev, 31 Märts 2015
Niels Jul Nielsen, Kopenhaageni Ülikooli etnoloogiaosakonna kaasprofessor. Niels Jul Nielsen, Kopenhaageni Ülikooli etnoloogiaosakonna kaasprofessor. Foto: Terje Lepp/norden.ee

Niels Jul Nielsen, Kopenhaageni Ülikooli etnoloogiaosakonna kaasprofessor pidas ettekande 27. märtsil Tallinnas toimunud Põhjamaade ja Balti riikide töörändekonverentsil. Teda küsitles Tartu Ülikooli magistrant Häli Ann Reintam.

Millised on Taani tulnud võõrtöötajate suurimad raskused?

Neid on mitu, aga üks neist on see, et neid koheldaks taanlastega võrdselt. Neil on raske tööd leida, sest eelistatakse taanlasi. Seega on neil huvi olla natuke atraktiivsemad, võib-olla veidi odavamad ja leida oma nišš tööjõuturul. Neist ei saa ka kogu ametiühingusüsteemi ja tööjõuturu osa. See oleks probleem, sest nad võivad igasugustesse halbadesse tingimustesse sattuda. Teisalt oleks see ikkagi parem kui töötu olemine.

Kas võõrtöötajad mõjutavad üleüldist tööjõuturgu? Või on proovikiviks pigem võõrtöötajatele võrdsete õiguste tagamine?

Jah, seda kindlasti. Samas halvenevad ka taanlastest töötajate põhiõigused selle surve tõttu, mida avaldavad võõrtöötajad. Minu meelest on meil praegu üleminekuperiood. Praegu on meil uus tööjõuturg endistest idabloki maadest, kus palgad on tunduvalt madalamad, ning meile on see proovikivi, millega me varem kokku puutunud ei ole.

Tervishoius ja teistes avaliku sektori valdkondades töötavate võõrtöötajate töötingimused on täpselt samasugused nagu taanlastest töötajatel ja kõik toimib hästi.

Aga nagu te teate, on meil palju erinevaid töötajaid. Räägin peamiselt poolakatest. Põllumajanduses eestlasi eriti ei ole, küll aga leedulasi, mis on jällegi omaette lugu. Tundub, et leedulased on maapiirkondades jala ukse vahele saanud ja nad on talunike jaoks atraktiivsed, sest nad on odavamad. Paljud neist seavad end siin sisse ja toovad siia ka perekonnad ning hakkavad siis nõudma samasuguseid palkasid ja tingimusi nagu taanlasedki. Tegemist on töö- ja pereelu vastastikuse mõjuga. Sellest ei saa aru, kui vaadelda neid ainult võõrtöötajatena, aga nende perekonna roll on äärmiselt tähtis: kui perekond on ikka veel kodumaal, siis huvitab neid ainult see, et nad saaksid töötada palju rohkem kui taanlastest töötajad. Aga kui pere kaasa tuleb, siis on olukord hoopis teistsugune.


Telli uudiskiri

  • Uudised
  • Sündmused
  • Toetuste tähtajad
  • Uurimisraportid