|
Ühise tervislikule toidule viitava märgi kasutuselevõtu Põhjamaades tingisid riikide tihe kaubanduskoostöö, inimeste sage toidu ostmine teises riigis ja sarnane toidulaud. Ometi tähendab põhjamaalaste jaoks tervislik toit mõneti erinevat asja. Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) rahastatud uurimusest selgus, et taanlaste jaoks on oluline, kui palju rasva sisaldab toit. Rootslased jälgivad enam suhkrusisaldust, norralased aga püüavad vältida liiga soolaseid toite. Lukuauk ei ole siiski kohustulik ning iga riik kontrollib ise märgi kasutamist. Samuti ei ole Lukuauk pelgalt Põhjamaade tervisliku toidu märk, vaid selle võib kasutusele võtta ükskõik milline riik, kui täidab nõudmised. Lukuaugu märgi laiem kasutuselevõtt on osa PMNi soovist õhutada inimesi tervislikumalt toituma. Selleks aitab PMN läbi viia kampaaniaid ja uurimusi. PMNi peasekretär Halldór Ásgrímsson toetas Lukuaugu laiemat kasutuselevõttu ning rõhutas, et see on oluline jätk Põhjamaade Tervisliku Toitumise ja Tervisespordi Tegevuskavale. |
Lukuauk aitab valida tervislikku toitu Põhjamaades
|
Välismaal poes toitu ostes võib võõrkeelselt pakendilt koostisosade lugemisel tõeliselt hätta jääda. Põhjamaades on nüüd lihtsam. Kvaliteetsed ja tervislikud kaubad näitab kätte Lukuauk. Lukuauguga märki kannavad näiteks piimatooted, kala, liha, juurviljad ja leib. See tähendab, et neis toodetes ei ole liiga palju rasva, soola, ja suhkrut. Rootslased on Lukuaugu märgiga tuttavad juba 20 aastat. Nüüd on selle kasutusele võtnud Taani ja Norra, tulevikus ilmselt ka Island. Soome toidupoodides viitab tervislikele toodetele südamemärk. |