Istungi käigus toimus ka Põhjamaade peaministrite paneel, kus peaministrid nõustusid ühiselt, et Põhjamaad peavad oma koostööd julgeoleku ja kriisideks valmistumise valdkonnas parandama.
„Põhjamaade koostöö on ressurss, mis aitab Põhjamaadel kriisiks valmisolekut ja vastupidavust parandada. Kui suurendame Põhjamaade koostööd varustuskindluse ja kriisideks valmistumise alal, tagame, et Põhjamaad saavad hakkama igasuguses olukorras,” rõhutas Soome peaminister Sanna Marin.
„Pandeemia on osutunud meie jaoks äärmiselt keeruliseks proovikiviks. Nüüd, kui meie olukord on veidi paranenud, peame oma kogemustest õppima ning tulevasteks kriisideks paremini valmistuma. Olen kindel, et meid ootavad ees veel uued kriisid. Me ei tea, millised need on, kuid me peame olema valmis,“ ütles Taani peaminister Mette Frederiksen.
Samas rõhutati, et unustada ei tohiks ka muid teemasid, mille olulisus pole kadunud, kuid mis on kahjuks kriiside varju jäänud: sotsiaalne heaolu, sooline võrdõiguslikkus, naistevastase vägivallaga tegelemine jne
ERR Kopenhaagenis: millised on kriisi õppetunnid Põhjamaade jaoks? https://www.err.ee/1608391982/err-kopenhaagenis-millised-on-kriisi-oppetunnid-pohjamaade-jaoks
Esimest korda astus Põhjamaade Nõukogu aastaistungil üles ka NATO peasekretär Jens Stoltenberg, kes rõhutas, et Põhjamaad on muutunud NATO jaoks strateegiliselt oluliseks: „Põhjamaad on NATO jaoks olulised, sest osad neist on NATO liikmed ja lähedased partnerid, kuid ka seetõttu, et Põhjamaade vahetus naabruses asuvad Baltimaad, mille piiridel on viimastel aastatel pinged kasvanud.“
Stoltenberg väljendas jõuliselt, et julgeoleku suurendamiseks pole vaja mitte uusi struktuure, vaid kasvatada tuleks oma võimekust. Samuti kinnitas Stoltenberg, et vaatamata Venemaa agressiivsuse olulisele kasvule ei ole Balti riikidele praegu otsest sõjalist ohtu.
Stoltenberg ERR-ile: Venemaa ei kujuta praegu Balti riikidele otsest ohtu: https://www.err.ee/1608391148/stoltenberg-err-ile-venemaa-ei-kujuta-praegu-balti-riikidele-otsest-ohtu
Põhjamaade Nõukogu muretseb julgeoleku pärast rohkem kui kunagi varem: https://www.err.ee/1608396401/pohjamaade-noukogu-muretseb-julgeoleku-parast-rohkem-kui-kunagi-varem
Põhjamaade Nõukogu võttis istungil vastu Arktika koostööprogrammi aastateks 2022-2024 nimega „A Sustainable Arctic“, et pöörata piirkonna kestlikule arengule suuremat tähelepanu. Programmi üks võtmesõnu on partnerlus ning selle eesmärk on tagada kohalikule kogukonnale ning Arktika keskkonnaga seotud probleemidele konkreetseid ja pikaajalisi lahendusi. Loe programmi kohta siit: https://www.norden.org/en/publication/sustainable-arctic-nordic-council-ministers-arctic-co-operation-programme-2022-2024
Istungil pandi paika ka väga ambitsioonikas plaan - nimelt soovib Põhjamaade Nõukogu, et 2040. aastaks oleks Põhjamaad esimene fossiilkütustevaba lennuturg maailmas. Samuti soovib järgmisel aastal Põhjamaade Nõukogu eesistujariigiks saav Norra rohepöörde kõigis Põhjamaades võimalikult kiiresti ellu viia. Siiski rõhutati, et rohepööre peab olema sotsiaalselt õiglane, et ükski ühiskonnagrupp selle läbi ei kannataks.
ERR Taanis: Norra tahab rohepöörde Põhjamaades kiiresti ellu viia: https://www.err.ee/1608394016/err-taanis-norra-tahab-rohepoorde-pohjamaades-kiiresti-ellu-viia
Istungi lõpuks valiti Põhjamaade Nõukogule uus president - Erkki Tuomioja. Uueks asepresidendiks valiti Lulu Ranne. Erkki Tuomioja on aastaid olnud Põhjamaade Nõukogu liige ning ta oli Põhjamaade Nõukogu president ka 2008. aastal. Kui välja arvata perioodid, mil ta töötas Soome valitsuse ministrina, on Tuomioja Põhjamaade Nõukogu liige olnud alates 1970. aastast.
Põhjamaade Nõukogu ehk ametlik Põhjamaade parlamentide vaheline koostöö sai alguse 1952. aastal. Sel aastal toimus selle 73. istungjärk. Rohkem infot leiad: https://www.norden.org/en/session2021