“Ma arvan, et oleme selle saavutamiseks õigel teel. Peamine küsimus on selles, mil määral stiimulid püsivad,” tõdes Søyland. 2022. aasta veebruariks oli Norras registreeritud üle 470 000 elektriauto. Elektrisõidukite turuosa ulatus seal juba 2021. aastal 64 protsendini.
Näiteks moodustasid täiselektrilised autod ligi 75 protsenti kõigist 2021. aastal müüdud uutest autodest. Kõigi eelduste kohaselt ulatub see Søyland hinnangul tänavu aasta lõpuks 80 protsendini.
“Huvitav on see, et Tesla uus väikseim mudel Model 3 on Norras enim müüdud auto igasuguse mootoritüübiga autode seas.” Ta tõi välja veel ka selle, et luksusautode osas on Norras enim müüdud sõiduk elektriline Porsche.
Norra edulugu tuleneb ennekõike suurest stiimulite paketist, mis on välja töötatud heitmevabade sõidukite turule toomiseks. Nii on Norras erinevad valitsused ülemineku kiirendamiseks stiimuleid järk-järgult kasutusele võtnud alates 1990. aastate algusest.
Elektriautode omanikud said nautida rohkem hüvesid
Søylandi sõnul laienes Norras elektriautoga sõitjale seni tasuta parkimine, võimalus sõita tasuta tollimaksuga teedel ja mitmes omavalitsuses pakuti võimalust elektriautot tasuta laadida. Nüüd hakatakse seda kõike ümber vaatama.
Praegune valitsus on otsustanud jätta saastevabade autode soodustused alles 2022. aasta lõpuni. Pärast 2022. aastat vaadatakse soodustused üle ja kohandatakse paralleelselt turu arenguga.
Tuleviku mõttes on aga parkimistasu jäetud omavalitsuste otsustada ja parvlaevade piletid maksavad poole normaalhinnast. Ka auto laadimise eest tuleb maksta ning mõnevõrra on piiratud ka bussiradadel sõitmine.
Siiski ei ole see mõjunud hävitavalt uute elektriautode müügile. Lisaks sõiduautodele on Søylandi sõnul kasvamas ka elektriliste väikeste ja keskmise suurusega tarbesõidukite, nagu väiksemate kaubikute ja busside arv. “Elektriauto soetamisele lisab atraktiivsust ka väiksem käibemaks ning madalam kindlustustasu ja auto aastamaks.”
Norrakate käes ligi kolm miljonit autot
Üks probleem, millele Norras palju tähelepanu pööratakse, on see, et teedel liikuvate või inimeste omanduses olevate autode hulk kasvab. “Need autod ei ole sõna otseses mõttes pidevalt teel, kuid Norras on palju autosid. 2021. aasta lõpuks oli Norras ligi 3 000 000 isiklikku sõidukit. 2020. aastal oli Norras sõidukeid 2,8 miljonit.” Seega näitab lihtne arvutus, et 2021. aastal ostsid norrakad ligi 276 000 uut autot.
Kui enamus autodest on veel bensiini- või diiselmootoriga, siis tekib kohe küsimus, kas Norras on ka mingi plaan, kuidas need masinad teedelt ära saada?
“Tegelikult on välja kujunenud selline olukord, et inimesed on elektriautodega harjunud ja see pole enam pere teine auto, vaid esimene, kuna uuematel elektriautodel on piisav sõiduulatus.”
Nii võibki näiteks Oslo kesklinnas ringi käies märgata, et enamik seal liikuvatest autodest on elektrilised. “Arvestades kütusehindade tõusu, siis on üleminek elektriautole üsna mõistlik ja ka rahakotisõbralik.”
Rendi elektriauto ja sõida läbi Norra
Elektriautode kasutamisel on Norras mõeldud ka turistidele. “Usun, et praeguseks on juba kõigil rendifirmadel elektriautode park. Seega on turistidel või autot muul põhjusel rentivatel inimestel lihtsam langetada ka keskkonna jaoks parim otsus.”
Ka rendifirmad julgustavad inimesi elektriautosid kasutama. Kui üks peamisi muresid on inimestel see, kus elektriautot laadida ja kas laadimispunkte on piisavalt, siis Norras on üle riigi ligi 17 000 laadimisjaama, sealhulgas 3300 kiirlaadimispunkti.
Mis puudutab elektrilist mobiilsust üldisemalt, siis Søylandi sõnul muutuvad ka suuremate linnade bussipargid üha enam elektrilisteks. “30 protsenti või isegi 40 protsenti kõigist praegu müüdavatest väikese suurusega tarbesõidukitest on elektrilised. Jõudsalt on kasvamas ka elektriliste keskmise suurusega tarbesõidukite tootmine ja müük.”
Elektrisõidukite kasutamisel astutakse samm edasi
Huvitav on Søylandi hinnangul see, et mitmed kinnisvaraomanikud ja eriti omavalitsused nõuavad süsinikuneutraalsete ehitusplatside olemasolu. “Ehitaja peab pakkumist tehes välja tooma, kas ehitusel kavatsetakse kasutada biokütust või elektrit tarbivaid masinaid.”
Søyland, kes on spetsialiseerunud energia ja kliima suhetele, on ühtlasi ka Põhjamaade energia- ja transpordiplatvormi ning rohelise majanduskasvu programmi projektijuht. Seega on tema just õige mees ütlemaks, millised väljavaated võivad Norras saavutatud edu osas olla ka näiteks Eestil.
Norra soovib olla eeskujuks teistele Euroopa riikidele
Euroopa Autotootjate Liidu andmetel kanti 2022. aasta teises kvartalis Euroopa autoregistritesse elektriautosid 2021. aastaga võrreldes 9,9 protsendi võrra rohkem. Ka Eestis on kasv olnud märkimisväärne – viie aastaga on elektriautode arv registrikannete põhjal pea kümnekordistunud.
Viimase aasta jooksul on tõus olnud veelgi suurem – 2022. aasta esimese kolme kvartaliga on registrisse kantud 917 elektriautot, samal ajal kui kogu eelmise aasta jooksul kanti registrisse 808 elektriautot.
Üks nähtav kasu, mida elektriliste sõidukite kasutamine Søylandi kinnitusel kaasa toob, on linnade õhukvaliteedi paranemine ja üldise heitmekoguse vähenemine.
“Norras mängib muidugi olulist rolli ka see, et bensiini ja teisi fossiilseid kütuseid tarbivate autode maksud on siin üsna kõrged. See muudab elektrisõidukid atraktiivseks.” Balti riikides on see tema sõnul veidi keerulisem, sest autod on siin lihtsalt odavamad.
Siiski arvas ta, et kui muuta koostöös omavalitsustega elektrisõidukite omamine inimestele mugavaks, siis on ka kasu märgatav. “Üks võimalus on tuua teedele üha rohkem elektribusse ja muid ühistranspordi sõidukeid. See toob endaga kaasa vajaduse uute teenuste järele ja ergutab majandust.”
Käivitasime koostöös uudisteportaaliga Geenius, Norra suursaatkonnaga Eestis ja teiste Põhjamaade saatkondadega Eestis artiklitesarja, milles heidame valgust Põhjamaade tulevikumajandusele ning Eesti ja Põhjamaade vahelisele koostööle. Artiklid leiad veebilehelt https://ari.geenius.ee/blogi/pohjamaade-tulevikumajanduse-blogi/