Idufirma juht Ann Runnel jõuluaegsest priiskamisest: me ei saa ju öelda, et nii ei tohi, mõtle ikka looduse peale ka!

Neljapäev, 01 Detsember 2022
Reverse Resources asutaja Ann Runnel. Reverse Resources asutaja Ann Runnel. Foto: erakogu

See on nagu aamen kirikus, et igal aastal algab jõuludeaegne tarbimine juba novembris – kokku ostetakse kuhjade viisi kingitusi ja on kerge sattuda ületarbimise lõksu. Eesti noorte kliimadelegaat Hanah Lahe ja vastutustundlikku tarbimist edendav Ann Runnel aitavad mõista, kus kaob piir vajaliku ostlemise ja piiritu priiskamise vahel.

Pühadeaegse ostupeo kõrval räägitakse igal aastal üha rohkem vastutustundlikust tarbimisest ja sellest, et ka jõulude ajal tuleb oma kulutusi kontrolli all hoida. Ületarbimist soodustavad muuhulgas paljud laenupakkujad ja kaupmehed, kes meelitavad näiliselt elu parimate diilidega.

Eesti noorte kliimadelegaat Hanah Lahe arvab, et kõigepealt peab muutma mõtteviisi. “Me mitte “ei vähenda ületarbimist”, vaid otsustame selgelt, et tarbime vähem ja teadlikumalt.”

Mis oleks, kui kingikotis oleks hoopis elamus?

Idufirma Reverse Resources tegevjuhi ja asutaja Ann Runneliga jõuludest ja vastutustundlikust tarbimisest rääkides tunnistab ta esmalt, et on sel teemal alati nõutu olnud.

“Meil on päris suur erinevus suhtumises nii generatsioonide vahel kui ka sotsiaalsete gruppide kaupa. Palju on neid, kellele seostub tarbimine võimalustega, mida neil varem polnud. Ilusad uued asjad seostuvad hea enesetundega – ma väärin seda, ma olen selle nimel vaeva näinud. Ja kingitused seostuvad võimalusega näidata hoolt ja armastust – ma olen sinu peale mõelnud, tähele pannud, mis sulle meeldib, ma märkan sind. Me ei saa ju öelda, et nii ei tohi, mõtle ikka looduse peale ka,” kirjeldab ta.

Ja nii ongi mõtete jada loodusest ja hoolimisest kuni jõulukinkide vähendamiseni väga pikk ja keeruline. “Iga inimene peab selle enda jaoks lahti mõtestama. Mõned on selles kiiremad ees liikujad, mõne jaoks on vaja lahendused väga käegakatsutavaks ja kättesaadavaks teha, enne kui nad on valmis muutustega kaasa minema.”

Lahe toonitab, et jõulud on hea periood aastas, mil mõtiskleda selle üle, mis on meile päriselt oluline. Kas päeva lõpus on olulisem, kui palju ilusaid asju meil kodus on, või hoopis, kui palju ilusaid ja häid inimesi on meie ümber?

“Jõulud on püha koosolemiseks ja puhkamiseks, mitte tarbimiseks ja arutuks šoppamiseks. Nii lapsed kui täiskasvanud jäävad iga-aastasi jõuluõhtuid meenutama emotsioonide, mitte saadud kinkide põhjal. Meelde jääb piparkoogilõhn, lumesadu, kirikus käik ja perega koosolemine,” sõnab Lahe.

Runnel ei nõustu väitega, et tarbija on see, kes vastutab. Ta sõnab, et samaväärselt vastutavad ka müüjad ja tootjad ning muutus peab toimuma kõigil tasanditel. “Mina usun, et lihtsam on neid muutusi teha väikeste sammudena, ühe infokillu või harjumuse kaupa. Oma vanematele olen teinud ettepaneku, et laste kingitused planeerime kõik koos ja igaüks saab kingiks maksimaalselt ühe mänguasja. Aga muid, elamusi ja sooje tundeid tekitavaid üllatusi võib rohkem olla. Teatripileteid, kinkekaarte ühistele loodusmatkadele, ühiseid ajaveetmisi kunstitöökodades, teisele ringile antud lemmikraamatuid või läbi sorteeritud fotoalbumeid varem veedetud toredatest hetkedest – variante on väga palju,” toob ta näiteid.

Loomulikult ei pea Lahe arvates kinke tegemata jätma, need võiksid lihtsalt olla praktilised ja läbimõeldud. “Kink ei pea olema ilmtingimata üllatus – kui kingisaaja soovidest varakult teada saada, on võimalusi äpardumiseks vähe ja kasu ka kinkijale suur, sest ost läks asja ette. Parimad kingid on muidugi elamused ja kvaliteetaeg,” lisab ta.

hanah lahe

Eesti noorte kliimadelegaat Hanah Lahe arvab, et jõulude ajal ei pea kinke tegemata jätma. Need võiksid olla praktilised ja läbimõeldud. (C)Foto: Helen Kattai

Ringmajandus muutub järjest levinumaks

Runneli sõnul on tal hea meel selle üle, et viimastel aastatel on ringmajandus muutunud nii levinud teemaks, et enam ei käi jutt ainult paremast jäätmekäitlusest, vaid teatud ringkondades on hakatud aru saama sellest, et ringmajandus on ka see, kui ma iga ostuotsust tehes mõtlen korraks selle peale, kaua see asi oleks minu või mu pere käes ja mis sellest saab siis, kui meie seda enam ei kasuta.

“Kui ma juba ette tean, et ma seda ei kasuta rohkem kui korra, siis mis variandid mul veel oleks sama eesmärki saavutada. Ning lõpuks ka see, et kui ma selle enda jaoks välja mõtlen, siis jagan oma mõttekäiku ka teistega. Need on need hetked ja mõtted, mis on kõige aluseks, et muutused tekkima hakkaks,” rõõmustab Runnel üha popimaks muutuva mõttelaadi üle.

Harjuta ületarbimise vähendamist

Üks nõuanne, mille Runnel kõigile annab, on üsna lihtne. “Vali oma kodumajapidamises või igapäevategemistes mõni ese, mis kipub mingil põhjusel kõige rohkem sellist prügi tekitama, mida ei ole sulle teadaolevalt võimalik taaskasutada või ümber töödelda. Võta kümme minutit aega uurimustööks, kuidas sa saaksid selle välja vahetada alternatiivi vastu, mis tekitaks vähem prügi või hoiaks materjale pikemas ringluses,” õpetab ta.

Kui häid mõtteid ei tule, siis soovitab ta uurida Tallinnas Kalamajas asuvat pakendivaba poodi Ilma, kus tekib kindlasti mõni mõte. Seejärel tasub seda uut lahendust proovida. Kõige lõpuks võib oma lähedaselegi teha kingi just seda endale sobivat uut alternatiivi tutvustades. “Seda võib teha kas mõne starter-kiti või lihtsalt joonistamise-kirjutamise abil. Seeläbi kingid oma lähedastele aega, mida nemad ei pea enam kulutama, et sellist lahendust leida või omal nahal proovida, vaid saavad usaldada sinu kogemust.”

Küsimuse peale, mida vastutustundlik tarbimine tähendab, vastab Runnel, et sellele definitsiooni andes kõlab see nagu teadustöö. “Aga kui väga lihtsalt proovida öelda, siis tähendab see minu jaoks seda, et suudan katta enda ja oma pere vajadused ning leida rõõmu nii, et mul kulub selleks materjale, asju ja energiat aina vähem ja vähem.”

Kingikott, mis kestab aastakümneid

Lõpetuseks annab Lahe veel ühe hea idee, mis aitab vähendada raiskamist ja võib tekitada hoopis häid mälestusi ja nostalgiat. Nii nagu jõulutunnet ei loo suur kingikuhi ostukärus, ei loo seda tema sõnul ka uued jõuluehted, läikivad pakkepaberid, kuusekarrad ja kaunistused. “Kõike jõulude “pakendamisega” seotut saab kasutada vähemalt paar, kui mitte kümneid aastaid. Näiteks mina ootan iga aasta jõule seetõttu, et vanaema on enda lapsepõlvest alles hoidnud vanad kuuseehted, millega igal aastal oma kodu kuuske ehime.”

nublu

Räpparid Mikael Gabriel ja nublu valutavad meie planeedi tuleviku päärast südant ja seepärast lõid kaasa Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse üleskutsega – viia sõnum noorteni läbi muusika.

(C) Foto: Mihkel Sillaots

Räppar nublu rõhub videoga keskkonnasõbralikele otsustele

Eelmise aasta 31. detsembril, avaldas nublu muusikavideo oma singlile „Vihje“, mis valmis koostöös Soome räppari Mikael Gabrieliga ning filmiti Lapimaal. Video valmimist toetas Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindus, et soodustada kestlikku tarbimist ja keskkonnasõbralike otsuste tegemist.

Video on filmitud kaunil Lapimaal ning selle põhiteema on, et jõuludest on saanud kommertspüha, kus peamine tähelepanu on võimalikult suurel tootmisel ja asjade ostmisel. Samal ajal me tihti ei mõista, kuidas meie tegevused võivad keskkonda kahjustada või isegi aidata kaasa lapstööjõu kasutamisele või inimestele võimalikult väikese palga maksmisele.

„Lapimaa oli keskkonnaalaste teemadega tegelemiseks tõeliselt hea koht. Selle pea puutumatu ilu näitab, et meie planeedil on täiuslikult töötav ökosüsteem, mida ei tohiks iseenesestmõistetavana võtta,“ kommenteeris nublu.

Lisaks muusikavideole tuli välja ka kaadritaguseid stseene kajastav lühike dokumentaalvideo, kus nublu ja Mikael Gabriel, muusikavideo režissöör Marta Vaarik, Jõuluvana ning UNICEFi ja Tallinki esindajad räägivad, milline on nende meelest kestlik elustiil ja kuidas vastutustundlikult tarbida.

Vaata nublu ja Mikael Gabrieli uut muusikavideot „Vihje“ siit.

Vaata kaadritagust dokumentaalvideot siit.

Käivitasime koostöös uudisteportaaliga Geenius, Norra suursaatkonnaga Eestis ja teiste Põhjamaade saatkondadega Eestis artiklitesarja, milles heidame valgust Põhjamaade tulevikumajandusele ning Eesti ja Põhjamaade vahelisele koostööle. Artiklid leiad veebilehelt https://ari.geenius.ee/blogi/pohjamaade-tulevikumajanduse-blogi/


Kontakt

1200px Flag of the Nordic Council 2016

Kertu Kärk

Kommunikatsiooninõunik

tel. +372 627 3100
mob: +372 5691 5287
e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

NB! Loe värskemaid uudiseid Põhjalast
Põhjamaade Ministrite Nõukogu kodulehelt
!

Telli uudiskiri

  • Uudised
  • Sündmused
  • Toetuste tähtajad
  • Uurimisraportid