Kuidas leida tasakaal? Karen Ellemann jagab kohtumisjärgseid mõtteid:
Rohkem koostööd
Eesti välisminister, Markus Tsahkna andis positiivset tagasisidet Põhjamaade Ministrite Nõukogu tegevusele Eestis ning avaldas soovi viia Põhja- ja Baltimaade koostöö uuele tasemele. Erilist tähelepanu pöörati kohtumisel koostööle digiteerimise valdkonnas (MR-DIGITAL) ning ühistele tegemistele küberturvalisuse tugevdamiseks, digitaalse koostöö süvendamiseks ning ühtse digitaalse infrastruktuuri arendamiseks. Lisaks nähakse suurt huvi koostöö arendamiseks haridusvaldkonna, integratsiooni, noorsootöö ja sotsiaal valdkonnas.
Kas Euroopa on muutunud muuseumiks?
Põhjamaade Investeerimispanga korraldatud seminaril rõhutas Ellemann vajadust pikaajalise fookuse ja eesmärkide järele, mis kujundavad kogu Põhjamaade-Balti piirkonna tulevikku ja konkurentsivõimet. "Peame tegema koostööd meie ühiste eesmärkide nimel, et saaksime luua tulevastele põlvedele jätkusuutlikuma tuleviku," ütles Ellemann. Hommikusel seminaril Kadrioru lossis tõsteti esile vajadust uute tootmisvõimaluste, teaduspõhise ettevõtluse arendamise ning piirkonna avatud ja paindliku ärikeskkonna säilitamise järele.
Huvitava tähelepanekuna mainis Ericssoni tegevjuht Börje Ekholm oma kõnes, et: „Euroopa on imeline paik. Siin on suurepärased restoranid, suurepärane vein ja see on ilus koht külastamiseks, kuid Euroopast on saanud muuseum. Piirkond on liiga reguleeritud ja regulatsioonide täitmine nõuab enamikelt ettevõtetele liiga suuri investeeringuid. Näiteks seisavad idufirmad vastamisi GDPR-i või tehisintellekti nõuete täitmisega tegutsemisprotsessis nii vara, et kogu nende esialgne sissetulek ning investeeringud läheb nende alla. Selle taustal on näiteks Ericsson viinud suurema osa oma tööst USA, India ja Hiina turgudele.“ See mõte tekitas elava arutelu innovatsiooni, jätkusuutlikkuse ja tasakaalustatud regulatsioonide vajaduse üle.
Peame jagama mitte ainult edulugusid, vaid ka ebaõnnestumisi
Kohtumisel Põhjamaade suursaadikutega oli fookus pigem väärtuspõhisel tööl. Oluliste teemadena toodi esile soolise võrdõiguslikkus, noored, kogukonna loomine ja erinevate piirkondade ühendamine ning haridusvaldkonda puudutavad küsimused. Kui sotsiaalsektori arendamist nähti valdkonnana, kus Eesti võiks Põhjamaadelt rohkem õppida, oli uute saabunud pagulaste integratsioon midagi, mida saatkonnad tõstsid esile teemana, kus nad näevad väärtust Eesti kogemuse jagamisel Põhjamaadega. Kuigi alati on tore kuulda positiivseid uudiseid ja edulugusid, jõuti järeldusele, et on ka palju, mida saame õppida üksteise ebaõnnestumistest.