Euroopa Liit jättis Norra poliitikud ja valijad külmaks

Esmaspäev, 14 September 2009

StortingKuigi varemalt Euroopa Liitu (EL) eitavalt suhtunud Island on neljanda riigina Põhjalas nüüd siiski teel ühenduse liikmelisuse suunas, ei ärgitanud see norralasi tänaste parlamendivalimiste eel aruteludele. Kõige kuumem teema pinevate valimiste eel oli, kes moodustab uue valitsuse.

"Poliitilistest küsimustest on aruteludes tõstatunud kool, vanurite hoolekandeteenused, veidi keskkond ja maksud," loetles Rune Karlsen Norra Ühiskonnauuringute Instituudist Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindusele kõige tulitavamaid teemasid tänaste Stortingi valimiste eel. EL on valimisotsuste langetamisel oluliseks küsimuseks vaid kahele protsendile valijaist. "Ajakirjanduses on siiski kõiki poliitilisi teemasid varjutanud valitsemisküsimus," lisas Karlsen.
Norra Tv2 viimane lävepakuküsitlus näitas nappi edumaad seni opositsioonis olnud kodanlikele parteidele: 87 kohta praeguste valitsusparteide (Tööpartei, Sotsialistlik vasakpartei ja Keskpartei) 82 vastu. Veel kuu aega tagasi oli jõudude vahekord vastupidine.

Kui punaroheline koalitsioon peaks pärast valimisi kaotama enamuse, siis nad enam valitsust ei moodusta, tõdes Norra peaminister ja Tööpartei juht Jens Stoltenberg päevalehele Aftenposten.

Veel viimases valimisdebatis tuli Stoltenbergil vastata kriitikale tema valitsuse viimase nelja aasta vaesuse vähendamise, rände- ja keskkonnapoliitika osas. Stoltenberg märkis enda kaiteks rändepoliitika osas, et eelmisel aastal vähenes märgatavalt varjupaigataotluste arv Norras. "Me rajame varjupaigataotluste vähendamiseks Afganistani hoolekandekeskust ja aitame abivajajaid seal. See on oluline samm piiramaks alaealiste voolu Afganistanist Norrasse," kinnitas peaminister. Afganistani sõjas osalemine oligi välisküsimustest kõige enam esil, märkis ka Karlsen Norra Ühiskonnauuringute Instituudist.

Nii Stoltenberg kui ka teised parteijuhid tõdesid Norra ajakirjandusele valimispäeva eel, et välispoliitika ja vaesuse vastu võitlemine maailmas pälvisid liiga vähe tähelepanu valimisdebattides.

Kas ELi astuda või milline peaks olema Norra koostöö ELiga tõstatuvad ilmselt teravamalt järgmistel valimistel 2013. aastal, hindavad analüütikud. Selleks ajaks peaks olema selgem, mis on saanud Lissaboni lepingust ning kas ja millistel tingimustel on Island astunud ELi. Ehk milline on ELi kalanduspoliitika, mis seni on külvanud norralaste seas enim vastuseisu - siis saavad ka parteid kujundada täpsema seisukoha EList.

Norralased valivad tavapäraselt parlamenti ehk Stortingi esmaspäeviti. Siiski võivad omavalitsused otsustada valimisi nihutada ka pühapäevale nagu tegi sellel aastal näiteks pealinn Oslo. Inimestel on võimalik osaleda veel eelvalimistel, mille kasuks otsustas sellel aastal rekordiliselt 700 000 norralast. Põhjus võib peituda seagripis. "Paljud kardavad nakatumist ja on otsustanud jääda valimispäeval koju," selgitas ajalehele Dagens Nyheter Oslo valimiskomisjoni infojuht Kjetil Bjørnsrud.


Telli uudiskiri

  • Uudised
  • Sündmused
  • Toetuste tähtajad
  • Uurimisraportid