Ott Pärna: laia ilma pürgimise asemel võistleme omavahel

Neljapäev, 23 September 2010

Ott Pärna"Selle asemel, et võsitelda rahvusvahelisel tasandil, võistleme me omavahel," tõdes Ott Pärna, Arengufondi juhatuse esimees 10. septembril Narvas peetud konverentsil ettevõtluse edendamisest Läänemere piirkonnas.

Pärna tõi näiteks siseriikliku konkurentsi nii panganduses kui ka haridusmaastikul. Soomes aga ühinesid sellel aastal kolm juhtivat ülikooli, et koos konkurentsivõimelisemad olla. Sündis Aalto Ülikool, mis võimendab Helsingin majanduskooli, Helsingi tehnoloogiaülikooli ja Helsingi kunsti- ja disainiülikooli suutlikkust. Lisaks tõi Pärna positiivse näite Põhja-Rootsist, kus asuv Umeå ülikool on pälvinud om innovatiivse suhtumisega õppetöösse isegi rahvusvahelise ajakirjanduse tähelepanu.

Tõelise tahte puudumine, edulugude puudujääk, vajaka väitlemisoskustest jätkas Pärna eestlaste innovatsiivse ettevõtluse edendamise teel olevate tõkete loetlemist. Samal ajal otsivad välisinvestorid praegu Arengufondi juhatuse esimehe sõnul kiivalt võimalusi raha kasvama panemiseks. Näiteks investeeris Pärna sõnul üks suur rahvusvaheline ettevõte Leetu ja vajab nüüd sadu hästi koolitatud infotehnolooge. Neid napib. Selline ühelt poolt kõrge tööpuudus ja teisalt suur kõrgelt kvalifitseeritud tööjõud paneb investoreid teisi väljavaateid otsima.

Haridus+ettevõtlus = majanduskasv+töökohad

Narvas 10. septembril peetud rahvusvahelisel konverentsil "Innovatsioon regionaalsel tasandil - võti majanduskasvuks Läänemere piirkonnas" arutlesid Läänemere piirkonna kõrgkoolide esindajad, kuidas saaks turgutada haridusasutuste ja ettevõtluse koostööd, et see elavdaks nii majandust kui ka kohalikku elu. Need eesmärgid ühtivad ka 2009. aastal Euroopa Ülemkogu poolt heaks kiidetud Euroopa Liidu Läänemere strateegia ja selle tegevuskavaga.

Peale ettekannete toimus konverentsi raames kolm töötuba:
1. Kõrgharidusasutused ja regionaalne konkurentsivõime.
2. Piirkondlike kõrgharidusasutuste roll kolmik-heeliksi tüüpi koostöö klastrite välja töötamisel.
3. Kõrgharidusasutuste, ettevõtete ja kohalike omavalitsuste koostöö piirkondliku konkurentsivõime tagamisel.

Töötubades arutatust jäid sõelale arvamused, et kuigi haridusasutused peavad ettevõtetega süvendatumalt koostööd tegema, on koolide esmane ülesanne pakkuda kvaliteetset haridust. Koolide tegevust hõlbustaks tunduvalt, kui ettevõtted käiksid ise välja oma ootused ning koolid ei peaks kulutama aega ennustamisele.

Rohkem edulugusid ja spetsialiseerumist

Eksperdid nõustusid samas Arengufondi juhatuse esimehe Pärnaga, et kõrgkoolid peaksid enam spetsialiseeruma ja pöörama senisest enam tähelepanu kommunikatsioonile – positiivne kuvand, edulood, selgemad eesmärgid. Selleks tuleb teiste seas seista hea selle eest, et kõrgkoolides välja töötatud innovatiivsed lahendused ka ellu viidaks ega jääks ainult paberile. Viimases peaksid nii haridusasutusi kui ka ettevõteid toetama kohalikud võimud.

Nii koolidele, ettevõtjaile kui ka riigile kasu toovat kolmikheeliksi mudelit tutvustanud Andreas Meimermont, Helsingborgi linna kaubandus- ja tööstusosakonnast toonitas, et vajalikud on n-ö käega katsutavad, loendatavad tulemused – kapital, tudengid tööturul, loodud ettevõtted. „Julge lahti lasta, selleks et võita," võttis Meimermont kokku.
Konverents oli ühtlasi lõppakordiks 2008. aastal alguse saanud Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse algatatud projektile "Ettevõtluse arendamine Läänemere piirkonnas". Projekti eesmärgiks oli edendada loovat ettevõtlust ja kultuuridevahelist teineteise mõistmist, tugevdada seeläbi Läänemere piirkonna koostööd ning ergutada ühist, väljapoole suunatud kommunikatsiooni.


Telli uudiskiri

  • Uudised
  • Sündmused
  • Toetuste tähtajad
  • Uurimisraportid