Sooline palgalõhe Eestis on põhjendamatu

Teisipäev, 21 Juuni 2011

Soolise palgalõhe konverentsVastvalminud uuringus "Sooline palgalõhe Eestis" analüüsiti soolist palgalõhet ja selle põhjuseid Eestis aastatel 2000-2008. Tööjõu-uuringu andmetel on vaid 4,4% selgitatav sellega, et naised töötavad teistsugustel ametitel, madalamatel positsioonidel, vähema arvu töötundidega ja neil on vähem töökogemusi. Ligikaudu 85% üldisest palgalõhest on selgitamata.

Uuringu tulemusel teame, mis ei põhjusta soolist palgalõhet - nendeks ei ole näiteks õpitud eriala või haridus. Selgitamata soolise palgalõhe üheks põhjuseks võib olla asjaolu, et analüüsist on välja jäänud olulised muutujad (nt detailsem ametikohtade ja majandussektorite jaotus, inimeste tegelik võimekus ja tööpanus jne), mis soolist palgalõhet Eestis põhjustavad. Teisalt võib see tuleneda ka naiste diskrimineerimisest tööturul.

Konverents "Räägime palgast!"

13. mail 2011 toimus Tallinnas rahvusvaheline soolise palgalõhe teemaline konverents "Räägime palgast!".

Konverentsil vaadeldi lisaks naiste ja meeste palgaerinevuse statistilisele poolele soolise palgalõhe kujunemist ajaloolises ja kultuurilises kontekstis ning arutleti, miks on välja kujunenud meeste- ja naistetööd ning kas ja kuidas tekkinud olukorda muuta saab. Kogemusi jagasid lisaks Eesti esinejatele uurijad ja praktikud Norrast, Rootsist, Islandilt ja teistest Euroopa riikidest.

Eurostati andmetel oli sooline palgalõhe Euroopas 2007. aastal keskmiselt 17,1% ja Eestis 28,7%, kasvades eelmise aasta seisuga 30,9%-le. See näitab, et ühiskonnas on ressursid naiste ja meeste vahel ebavõrdselt jagunenud.

Kahte tüüpi diskrimineerimine

Tööturu soolise segregatsiooni tõttu võib toimuda kahesugune diskrimineerimine palkade määramisel:

1) nn naiste tööde eest makstakse vähem palka kui võrreldavate töötingimuste ja töötajale esitatavate nõudmistega meeste tööde eest,
2) traditsiooniliselt feminiinseid ülesandeid alaväärtustatakse seetõttu, et neid täidavad naised või neid seostatakse naistega (England 1992). Teooria väidab, et töö väärtus on soolistatud.

Et läbi ajaloo on naiste ja meeste rolle nähtud erinevatena ning vaid mehed on olnud need, kes tööl käies peavad tagama perekonna majandusliku toimetuleku, peetakse naise teenistust siiani teisejärguliseks, mis selgitab ka neile makstavat madalamat palka. Selline suhtumine püsib vaatamata sellele, et naiste tööhõive on juba pikka aega olnud märkimisväärselt kõrge (67%). Selliste hoiakute tulemusena võivad tööandjad määrata naissoost töötajatele madalama palga kui meessoost töötajatele, isegi kui nende tööülesanded on sarnased või samaväärsed.

Töö- ja eraelu ühitamine

Teine plenaaristung tõi välja, mis on töö- ja eraelu ühitamise raskused. Ingolfur V. Gislasson, Islandi ülikooli sotsioloogia professor tõi välja huvitava asjaolu: naise otsus töötada on seotud sellega, kui rahul on naine oma partneri panusega kodustes töödes. Õiget tasakaalu tööelus ei saavutata kunagi ilma meeste osaluse suurendamiseta koduses elus. See oleks kasulik kõigile seotud osapooltele - lastele, meestele, naistele ja tööturule - põhimõtteliselt võidaksid sellest kõik.

Lisaks jäi kõlama, et ootus riigi reaktsioonile on suur. Tööandjad, perekonnad ei käitu ja langeta otsuseid vaakumis. Riiklikud struktuurid mõjutavad oluliselt nende käitumist.

Eestis on naistel suurem koormus kodutöödel. 2010. a mõõdetud tulemuste kohaselt leiti, et naine kaotab oma sissetulekutes iga sünnitatud lapsega, samal ajal kui mehe sissetulek pigem kasvab.

Norra seadused

Arni Hole, Norra Kuningliku Laste, Võrdõiguslikkuse ja Sotsiaalse Sidususe Ministeeriumi peadirektor puudutas vabatahtliku soolise tasakaalu nimel 1970. aastatell kõigepealt parteides kvootide sisseviimist. 2006. aastal kehtib nõue, et aktsiaseltside (mis on sageli ka börsile noteeritud) valitavates juhatustes peavad mõlemad sugupooled olema esindatud vähemalt 40 %-ga.

Mitmed Norra tipptaseme äriliidrid kinnitavad tänapäeval, et nad olid põhimõtteliselt kvootide vastu, kuid usuvad, et see seadus on olnud tõhus ja on tulemustega rahul. Lisaks tutvustas ta Norras isadele kehtestatud vanemapuhkust . Aastal 1993 viidi sisse isade kvoot (seadusega) vanemapuhkuse kavas. Selle aasta juulist on 12 nädalat reserveeritud isale ja neid ei saa emale üle kanda.

Poliitikasoovitused

Poliitikasoovitustest soolise palgalõhe vähendamiseks jäid kõlama:
- Avalikul sektoril on tähtis roll poliitika kujundamisel ja peaks olema eeskujuks teistele sektoritele. Kuigi avalikus sektoris on sooline palgalõhe väiksem kui näiteks erasektoris, see siiski eksisteerib. Kõik tööandjad peaksid üle vaatama oma personalipoliitika, et see oleks läbipaistev ning tagaks naistele ja meestele võrdse kohtlemise ja õiglase palgakorralduse ametikohtadel.
- Töö- ja pereeluga kaasnevate kohustuste võrdsemaks jagunemiseks naiste ja meeste vahel: peaks muutma lapsehoolduspuhkuse süsteemi ja lapsehoiuteenused paindlikumaks, meeste osalust suurendama lapsehoolduspuhkuses, peresisese tööjaotuse võrdsustamine.
- Andmete kogumine: vajalik on detailne ja ajakohane statistika, mis oleks abiks palkade võrdlemisel.

Poliitikute debatil tõdeti, et Eestis on diskrimineerimist keelavad ja võrdväärse töö eest võrdväärse palga maksmise põhimõtet kohustavad seadused olemas, nagu ka teistes Euroopa riikides. Kuid vaatamata seadustega sätestatud võrdse kohtlemise nõuetele on Eestis väga suur sooline palgalõhe.

Millest võib järeldada, et seadust ei rakendata ja piisav järelvalve puudub.

Soolise palgalõhe konverentsil osales ja koostas sellest ülevaate Merle Kuusk, kes tegeleb Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduses sotsiaalpoliitiliste teemadega.


Telli uudiskiri

  • Uudised
  • Sündmused
  • Toetuste tähtajad
  • Uurimisraportid