|
Raportis ka lahingu- ja stabiliseerimisüksuseks nimetatud struktuur koosneks neljast osast. Üksuse teineteisega tihedalt seotud funktsioonideks oleksid: lahinguline võimekus, humanitaarabi, ülesehitus (kogukonna struktuuride) ja toetus. "Arengud kaitse- ja julgeolekupoliitikas osundavad, et Põhjamaad võivad tulevikus silmitsi seista dramaatiliste otsustega, juhul kui ei suudeta praegu määratleda lahendamist vajavaid küsimusi," rääkis Stoltenberg raporti tutvustamisel Oslos. Stoltenberg rõhutas, et tema ettepanekud ei ole alternatiiviks riikide kohustustele NATO või EL ees. Põhjamaade relvaüksuste tihedam lõimine oleks kasulik mitmel põhjusel. "Näiteks jää sulamine põhjas loob uued väljakutsed logistika, kliima ja inimjõu osas. Hetkel on vaid venelastel hädaolukorra ja päästeoperatsioonide võimekus, “ rääkis Stoltenberg. Samuti mainis ta, et oleks kõigi Põhjamaade huvides nende (põhja) alade üle omada otsest kontrolli järelevalve ja monitoorimise osas. Samuti oleks Põhjamaadel mõtekas ühiselt treenida ÜRO rahuvalveüksustes osalemiseks. Kasvavad kulud kaitsetehnoloogia vallas toovad kaasa olukorra, kus varsti suudavad ainult suured riigid nagu Saksamaa, Suurbritannia ja Prantsusmaa ajaga kaasas käia. Raport sai välisministritelt positiivse vastuvõtu osaliseks. |
Raport soovitab luua Põhjamaade ühise lahinguüksuse
|
Põhjamaade välisministrite volitusel koostas Norra endine kaitse- ja välisminister Thorvald Stoltenberg raporti Põhjamaade koostöövõimalustest välis- ja kaitsepoliitikas eelseisva 10-15 aasta perspektiivis. Põhjamaade ühise kriisiabi ja lahinguüksuse loomine on üks raportis sisalduvast kolmeteistkümnest reaalselt teostatavast ettepanekust. |