Uus uuring toob välja võimalused tekstiilitoodete ringluse suurendamiseks Baltikumis

Neljapäev, 24 September 2020
Uus uuring toob välja võimalused tekstiilitoodete ringluse suurendamiseks Baltikumis unsplash

Äsja valminud uuringust selgub, et Balti riikidel on koostöös Põhjamaadega suur potentsiaal ringse tekstiilisüsteemi loomiseks, kuid selle realiseerimiseks on poliitikakujundajatel ja tekstiilitööstusega seotud sidusrühmadel tarvis astuda mitmeid olulisi samme. Uuringu viisid läbi PlanMiljø Taanis, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus Eestis, Green Liberty Lätis ning Textale ja KTU APINI Leedus. Uuringut rahastas Põhjamaade Ministrite Nõukogu.

Baltimaadel on head eeldused, et arendada rõiva- ja tekstiilisektoris ringmajanduslikku mudelit. Uute tekstiilitoodete tarbimise hulk on siin näiteks Põhjamaadest oluliselt madalam ning kasutatud rõivaste soetamine on inimeste tarbimiskäitumise väljakujunenud osa. Teise ringi riidekaup moodustab kuni 29% kogu Läti ja Leedu ning 16% kogu Eesti tekstiilitarbimisest.

Lisaks sellele on piirkonnas märkimisväärsed võimalused kasutatud rõivaste ja tekstiilide sorteerimiseks ja korduskasutusse suunamiseks. Õigete stiimulite ja poliitilise tahte korral saaks aga selle võimekuse pealt välja töötada ka korduskasutuseks kõlbmatute rõivaste ja tekstiilide suunamise ümbertöötlemisse. Balti riigid impordivad üle 90 000 tonni kasutatud rõivaid ja tekstiile aastas, mis peale sorteerimist liiguvad edasi korduskasutuseks nii Baltikumis kui ka eksportturgudel. Kuni veerand sellest impordist pärineb Põhjamaadest ning seetõttu mängib Balti regioon Põhjamaade ringses tekstiilimajanduses väga olulist rolli. Seevastu tarbimisjärgsete kasutatud rõivaste ja tekstiilide kogumine kodumajapidamistelt Baltikumis on suhteliselt lapsekingades.

2025. aastaks on kõik Euroopa Liidu liikmesriigid kohustatud koguma kasutatud rõivaid ja tekstiile muust olmeprügist eraldi, võimaldades nende korduskasutust või ringlussevõttu. See nõue hakkab kehtima ka Eesti, Leedu ja Läti kohta. “Enne uuringu läbiviimist oli meil vähe teadmisi sellest, mis kasutatud rõivaste ja tekstiilidega Baltikumis juhtub,” ütles projekti algataja ja ekspert Kerli Kant Hvass, Ph.D. „Selle teadmise tekitamine oli esimene oluline samm 2025. aasta nõude täitmise suunas. Lisaks tahtsime kaasata ringsema tekstiilisüsteemi arendustegevusse konkreetsed sidusrühmad,” lisas Kant Hvass.

“Tekstiilide kogumise taristu on Balti riikides vähem arenenud kui Põhjamaades,” nentis David Watson Taani konsultatsiooniettevõttest PlanMiljø, kes oli projektis oluline partner, et jagada Põhjamaade tekstiilide ringluse alast ekspertiisi ja kogemust. “Samas on siin madalamad tööjõukulud, sorteerimisjaamad imporditud kasutatud rõivaste ja tekstiilide töötlemiseks ning leidub ka kvalifitseeritud tööjõudu, mis on kõik ringmajanduse jaoks vajalikud koostisosad,” lisas Watson.

30% Eestis ostetud uutest rõivastest ja tekstiilidest kogutakse pärast kasutamist eraldi, mis on võrreldav näiteks Põhjamaade kogumismääradega. Kogumismäärad Leedus ja Lätis on aga oluliselt madalamad – vastavalt 11% ja 5%. Kogutud rõivastest ning tekstiilist umbes pool satub aga kogu Baltikumis olmejäätmete hulka või põletusse.

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse ekspert ning eelmainitud uuringu juht Kristiina Martin mainis, et see on probleemiks kogu piirkonnas. „Prügi ladestamine ja põletamine on Baltikumis tekstiilide ringlusse suunamise võimekuse puudumise tulemus. Seetõttu on ülimalt oluline uutesse ringlussevõtu lahendustesse investeerida ja neid arendama hakata ning seda tuleks teha koostöös nii teiste Balti riikidega kui ka Põhjamaade teadmisi ja kogemusi arvesse võttes,” kommenteeris Martin.

Dace Akule Läti mittetulundusühingust Green Liberty lisas, et kuigi Baltimaad seisavad rõivaste ja tekstiili korduskasutamisel silmitsi paljude väljakutsetega, peitub selles ka suur potentsiaal. „Uuringus selgus, et kolmest Balti riigist on just Lätis kasutatud rõivaste ja tekstiilide eraldi kogumist kõige vähem. Siiski on meil suur potentsiaal, et kasutatud riideid ümber teha, uueks disainida või korduskasutuseks kõlbmatuid riideid uueks materjaliks ümber töödelda. Seda teevad juba mitmed idufirmad ja ettevõtted nagu Reet Aus Eestis või Zīle Lätis“.

Baltimaadel on potentsiaali saada tõsiseltvõetavaks tegijaks üle-euroopalises ringmajanduse ökosüsteemis. „Leedu on Euroopa suurim kasutatud rõivaste ja tekstiilide importija elaniku kohta, kuid meil on endiselt vähe lahendusi üha suuremate korduskasutuseks sobimatute tekstiilihulkade ümbertöötlemiseks,“ kommenteeris Textale asutaja Viktorija Nausėdė. „See puudutab nii imporditud kui ka kohapeal kogutud rõivaid ja tekstiile. Paljusid kasutatud rõivaid ja tekstiile ei saa ümber töödelda just tehniliste piirangute tõttu. Automatiseeritud tekstiilijäätmete sorteerimisjaamade ja kaasaegsete ümbertöötlustehaste rajamine pakuks regioonile uusi ärilisi võimalusi ja muudaks nii Leedu kui ka kogu Baltikumi väga oluliseks lüliks Euroopa kasutatud rõivaste ja tekstiilide ringses majanduses,“ lisas Nausėdė.

Selleks, et Baltikumis ringse tekstiilisüsteemi arengut toetada, on vaja selgeid poliitilisi eesmärke koos toetavate meetmetega. Samuti on vaja edendada kasutatud rõivaste ja tekstiilide eraldi kogumist, korduskasutust ja ringlussevõtu edasiarendamist, et praegust olukorda, kus suur hulk tekstiilist satub prügimägedesse või põletusse, muuta. Sellest tulenevalt tehti uuringus ettepanekuid uute poliitiliste eesmärkide ja toetavate vahendite rakendamiseks.

Uuring viidi läbi projekti „Põhjamaade-Baltikumi ringse tekstiilisüsteemi suunas“ raames.

Loe uuringut


Kontakt

Angelika Lebedev JanaLaigo 720x540

Angelika Lebedev

kommunikatsiooninõunik

tel. +372 627 3100
mob: +372 5564 8008
e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

NB! Loe värskemaid uudiseid Põhjalast
Põhjamaade Ministrite Nõukogu kodulehelt
!

Telli uudiskiri

  • Uudised
  • Sündmused
  • Toetuste tähtajad
  • Uurimisraportid