„Käimasolev energiakriis on näidanud, et oleme liiga haavatavad, seetõttu peame oma koostööd energiavallas süvendama,“ seisab Põhjamaade Nõukogu poolt Reykjavikis peetud energiakoostöö teemalisel istungil tehtud ühisavalduses. „Meie väljakutseks on kohandada oma energiasektor nii, et see panustaks üheaegselt nii rohepöördesse, energiajulgeoleku tagamisse ja kui ka sellesse, et energia oleks kättesaadav igaühele mõistliku hinnaga,“ ütles Põhjamaade Energiauuringute keskuse juht Klaus Skytte.
Erinevate riikide vaheline koostöö peaks tema hinnangul säilitama küll iga maa energiasüsteemid, kuid võimaldama teha koostööd viisil, et kõikide tugevused on kaasatud. „Muuhulgas peame ühiselt vaeva nägema, et loobuda Venemaa gaasist,“ ütles endine Norra kliima- ja keskkonnaminister Ola Elvestuen. Ta rõhutas, et selle nimel tuleb koostööd teha kogu Euroopaga. Elvestuen lisas, et Põhjamaad saavad panustada kasvõi läbi selle, et nende territooriumil asub väga lai ampluaa erinevatest energiaressurssidest. „See on siiani taganud ettevõtetele ja üksikisikutele stabiilse ja taskukohase elektri.“
Valmisolek koostööks on olemas ka Euroopa poolt. „Käimas on esimene globaalne energiakriis, lisaks tahame kõik vähendada üleilmset soojenemist ning investeerida puhtasse energiasse,“ viitas Rahvusvahelise Energiaagentuuri investeerimisanalüütik Tanguy de Bienassis eelmise aasta lõpus toimunud Põhja-Baltimaade energiakonverentsil ühistele väljakutsetele ning kitsaskohtadele, mis puudutavad meid kõiki. „Peame 2030. aastaks roheenergiasse investeeritava summaga jõudma 2 triljoni dollarini ning samal ajal seoses Ukrainas puhkenud sõjaga ka oma energiakaubanduse ümber orienteerima.“
Tanguy de Bienassis. Foto: Kertu Kärk
Ekspertide hinnangul võiks eesmärgiks olla kiired tulemused, olgu nendeks siis tuule-, hüdro-, bio- või mõni muu energialiik.
Regulatsioonid paika
Eesti eksperdi, Energiasalve juhi ja osaniku Peep Siitami arvates on tegelikult kõik vajalik koostööks olemas, välja arvatud seda reguleeriv seadusandlus. „Tehnoloogia võimaldaks teha väga edukat koostööd, kuid vajalik oleks paika panna ka ühised mängureeglid,“ arvas ta. Siitam toob näite, et uute süsinikuvabade juhitavate võimsuste investeeringute esilekutsumiseks on vaja riikide-ülest regulatsiooni.
Lisaks viitas Siitam sellele, et ilma regulatsioonideta võib koostöö varem või hiljem muutuda protektsionistlikuks, ehk iga riik seisab lõpuks ikka mitte vaba turu, vaid enda huvide eest. „Võtame kasvõi uue elektrituru initsiatiivi – Net Zero Industry Acti. Kuidas seda efektiivselt koos ellu viia nii, et me ei näri üksteisel kõrisid läbi,“ tõstatas ta küsimuse, mida täna pole piisavalt arutatud. „Praegusel kujul kipub see olema Euroopa Liidu protektsionistlik akt, mis pärsib kokkuvõttes Euroopa Liidu konkurentsivõimet.“
Kuivõrd arenemas on ka elektri salvestamise tehnoloogiad, vajaksid ka need ekspertide hinnangul regulatsiooni. „Täna pole selget mehhanismi, kuidas salvestamist esile kutsuda või luua tulukindlust tekitav mehhanism. Konkurentsivõimelised salvestid ei vaja toetusi, vaid pikaajalist tulukindlust loovat tururegulatsiooni,“ selgitas Siitam. Ta on siiski tuleviku suhtes optimistlik ning tõi välja, et Euroopa Komisjon on juba liikumas õiges suunas. „Soovitakse, et Euroopa Liidu liikmesriigid kavandaksid ise meetmed paindlikkust tagavate võimsuste tekkimiseks ning sellest Euroopa Komisjonile teada annaksid. Niisiis peavad liikmesriigid kavandatud meetmetest kohustuslikus korras raporteerima ning liigutakse selles suunas, et kõigil oleks sama regulatsioon, mitte et need on erinevad ja on võimalik liigutada end sobivama regulatsiooni alla,“ kirjeldas ekspert eesseisvat protsessi.
Vajadus on selge
Parem koostöö riikide vahel uute elektritootmisvõimsuste rajamisel aitaks vältida ka üleinvesteerimist. Riigid võistlevad täna üksteisega selles, kes kui kiiresti suudab uued tuule- ja päikeseenergia võimsused rajada, arvestamata pahatihti tuule tugevuse ning päikeseenergia olemasolu väga tugevat regionaalset korrelatsiooni, mis massiivselt ületoodetud energia ekspordi üsna vähetõenäoliseks muudab, kuid samas tuulevaikuse perioodidel tarbijad energiadefitsiiti ähvardab jätta.
Seega oleks parim lahendus see, kui piirkonna riigid kavandaksid loogilise algoritmi järgi piisavalt taastuvenergiavõimsusi kõigis riikides, et ületootmise ja defitsiidi riski minimeerida. Täna teadaolevate tuuleenergia investeerimiskavade põhjal on mudelite põhjal üsna lihtne näidata, et teoreetiliselt ei peaks eelkõige Soomes ja Leedus toimuva väga massiivsete tuuleenergia arenduste tõttu näiteks Eestisse üldse uusi tuulevõimsusi rajama. Praktiliselt oleks selline ebaühtlane areng aga ebamõistlik, kuna uute majandusse tehtavate investeeringute oluliseks eelduseks on just lokaalsete tootmisvõimsuste olemasolu. Seepärast pole näiteks Eestis 2030. aastaks võetud eesmärgile toota aastatarbimisega võrdne kogus taastuvenergiat Eestis tõsiseltvõetavat alternatiivi.
Tasakaalukat koostööprintsiipi ja reaalseid kliimaolusid arvestav regionaalne töö uute elektritootmisvõimsuste kavandamisel aitaks lisaks ületootmise riski maandamisele vähendada ka elektrivõrkudesse tehtavaid investeeringuid, mis väiksematele kuludele lisaks väljakujunenud elukeskkonda säilitada aitaks.
Koostöö piirkonna riikide vahel aitaks lahendada ka tuumaenergeetikaga seonduvaid väljakutseid. „Tuumaenergia võib märkimisväärse hinnalanguse korral teoreetiliselt olla lahendus süsinikuneutraalse majanduse saavutamiseks, kuid uute tuumajaamade ehitamine eeldab mittepirtsakat ja suuremahulist uut elektritarbimist. Mittepirtsakas tähendab, et tarbitaksegi koguaeg. Kui sellist tarbimist ei tule, siis tuumajaam ei mahu turule,“ sõnas Siitam. „Ilmselt praegust projekti mõeldaksegi nii, et tarbimine broneeritakse lepingutesse sisse, tehakse eelmüüki. See tähendab, otsitakse partnereid, kellele tulevikus müüa. Tuumajaama rajamisel on tähtis kriitiline mass tarbijaid kokku saada, et asi tasuvaks muutuks,“ lisas energiaekspert ja ettevõtte Gren äriarendusjuht Jaak Tuksam.
Nordpool toimib
Senise koostöö üheks näiteks on maailma esimene rahvusvaheline elektrienergia börs NordPool. See on kõrgete elektrihindade tekkimise ajal saanud palju kriitikat, kuid ekspertide sõnul esindab see lihtsalt vaba turgu ja nähtamatut kätt. Seetõttu ei tohiks seda kindlasti kuidagi ülereguleerima või lammutama hakata.
„Tipuvõimsused on kallid, sest elektrijaamad dikteerivad hinnad, kuid marginaalkuludel põhinev turg on toiminud tegelikult väga hästi, täpselt nii, nagu disainiti. Samas ei kutsu ta esile uusi võimsusi, aga seda pole ka kunagi eesmärgiks seatud“ rõhutas Siitam. „Praegune turudisain on ligidal ideaalsele turule, seal kehtib nähtamatu käe loogika – kui võimsust on puudu, läheb hind üles. Aga kui hind läheb ülesse, läheb kellelgi tuluke põlema, et tegemist on hea investeerimisvõimalusega ja võimsusi toodetakse juurde,“ lisas Tuksam. Samas on aga tururegulatsiooni muutmise administratiivne risk suurim takistus, miks eelkõige uute juhitavate ja elektrisüsteemi paindlikkust loovate tootmisvõimsuste ehitamine ainult turutingimustel võimalik pole.
Eksperdid leiavad, et hinnahüpete tekkides piduri tõmbamine ja lagede kehtestamine ei pruugi olla hea mõte. „Turg vajab sisseelamiseks kümmekond aastat – nüüd hakkab see alles päriselt tööle ja siis me takistame teda. Ärge jumala pärast olemasolevat tururegulatsiooni allavett laske,“ hoiatas Siitam poliitikuid. „Nähtamatu käsi lükkab kallid võimekused odavamate tekkides kaugemale,“ kirjeldas ta ka antud turuloogikat positiivset poolt.
Berit Tennbakk. Foto: Kertu Kärk
Berit Tennbakk Thema Consultingust jagas siinkohal Norra kogemust, mis näitab, et energiaturgu tuleb reformida era- ja avaliku sektori koostöös. „Turg saab töötada ainult siis, kui on kokku lepitud pikaajalised raamid, milles tegutseda, näiteks peavad regulatsioonid andma paindlikkust ning vähendama investeeringutega seotud riske. Energiainvesteeringud on kallid ja selleks, et raha süsteemi meelitada, peab see olema paindlik,“ sõnas ta. Neid põhimõtteid austades viidi Norras 1991. aastal läbi energiareform. „Tahtsime tagada varustuskindluse madalama hinnaga ning kasutada ära seejuures turumajanduslikke põhimõtteid, ütles Thennbakk. Täpsemalt soovisid norrakad, et hüdroelektria hind peegeldaks paremini vee tegelikku hinda, kuna 90 protsenti Norra varustusest põhineb just vee-energial. Samuti tuli hakkama saada olukordadega, kus vett on ühel või teisel põhjusel vähem.
Iga-aastast Põhja-Baltimaade energiakonverentsi korraldab Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis. 2022. aastal toimunud konverentsi teema oli “Surve energiapoliitikale ja muutuste kiirendamine Põhja-Balti energiaturul”, mille raames tulid arutlusele hinnastabiilsus, energiajulgeolek ja -varustuskindlus ning kliimaeesmärkide saavutamine.
Konverentsi saab järele vaadata siit.